Keemia - Referaat
Erinevalt vedelikest on
aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult
teda ümbritsev nõu.
Aine olek sõltub tingimustest. Väljast tuppa toodud lumi või külmikust võetud
jää sulavad. Tahke olek muutub vedelaks: sulab, veeldub ja soojeneb.
Külmikus toimub vastupidine protsess: vedel vesi muutub jääks: tahkub,
jäätub ja jahtub.
Vee seismisel tekib õhku veeauru. Seda silmaga ei ole näha. Kui vett keeta
tekivad näiteks potikaanele veepiisad, palju inimesed peavad neid veepiisku
veeauruks.
See ei tähenda, et ainult veel on need kolm olekut. Samuti on ka elavhõbedal.
Tavalisel toatemperatuuril on elavhõbe vedel metall. Väga suure külmaga umbes
-35ºC kuni -40ºC, muutub ka elavhõbe tahkeks. Mõlemates olekutes
5
elavhõbedad auravad, ning õhku satub mürgist elavhõbedaauru. Sellepärast,