1936 - Victor Francis Hess ja Carl David Anderson
Tänapäeval,
uurides mateeriat, mille möötmed on femtomeetrites (10-15m), peab uurimiseks kasutatavate
osakeste vihk omama vahemalt kineetilist energiat suurusjärgus TeV (teraelektronvolt = 1012
eV). Tavaolukorras on äärmiselt raske sellise energiaga osakesi saada. Esimestes kiirendites
kasutati kahte tehnikat, mis on siiamaani kasutusel.
- Esimene meetod Kiirendatud osakeste kimp on pidev ajas, kuid potenentsiaalide erinevus
väga kõrge. 1932. aastal John Cockroft ja Ernst Walton (Rutherfordi õpilased Cambridgest)
jõudsid selle tulemuseni kiirendades prootoneid pinge all 700 kV, selliselt õnnestus neil näha
tuumareaktsiooni liitiumiga. Meetod mida nad kasutasid on välja töötatud Robert Van de
Graafi poolt (Marie Curie õpilane, töötas Oxfordis) kes realiseeris inustriaalselt eletrostaatika
masina, kus pinge võib küündida 20 mV-ni.