Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel
" Kuulge, aga millal te siis mõtlete ? ". Abielus Mary Newtoniga, surm
ootamatult 1937.a.
Lähtuvalt Rutherfordi aatomimudelist lõi 1913 .a. taanlane Niels Bohr teooria, mis seletas nii aatomi
püsivuse kui ka neeldumis,- kiirgusspektrid.Bohr jõudis lihtsa, kuid ootamatu ideeni : aatomis on
kõikvõimalike elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei
muutu. See teooria tugineb tõestuseta aksepteeritavatel väidetel - postullaatidel :
Aatom võib olla vaid kindlates ( statsionaarsetes ) olekutes, millest igaühele vastab
energia E n . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela.
Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga E k olekusse energiaga E m
kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega
hf = | E k - E m | = E n .
Kui elektroni algolek on suurem kui elektroni lõppolek , s.t