kindlad valupiirkonnad. Neuropaatiline valu Neuropaatiline valu tekib närvisüsteemis eneses; perifeersetes närvides, ajus ja seljaajus. Neuropaatiline valu on oma iseloomult põletav või lõikav. Postoperatiivne valu Ägedat postoperatiivset valu võib defineerida kui valu, mis on kirurgilisel haigel olemasoleva haiguse, kirurgilise protseduuri (dreenid, rinnaku- või nasogastraalsondid) või haigusega seotud põhjuste tõttu. Valu põhjused peale operatsiooni Postoperatiivse valu puhul on valu põhjuseks operatsioon. Postoperatiivse valutustamise eesmärgiks on vähendada või kõrvaldada valu ja ebamugavus minimaalsete kõrvaltoimetega nii odavalt kui võimalik. Postoperatiivne valu leevendamine peab peegeldama iga patsiendi vajadusi ja see on saavutatav ainult siis, kui on võetud arvesse paljusid tegureid. Kliinilised faktorid Operatsioonikohal on otsene toime postoperatiivse valu taseme suhtes, mille all patsient kannatab
( vt. kirurgilise haige konspekt) Informatsiooni kogumisel õde hindab: haige teadmisi eelseisvast operatsioonist, tema ettevalmistust operatsiooniks missugust informatsiooni ja kellelt haige vajab Haigele selgitakse: operatsiooniks ettevalmistust preoperatiiveid uuringuid ning selleks ettevalmistust operatsiooniosakonnas toimuvast millal võivad teda külastada omaksed ja kuidas nad saavad infot patsiendi kohta postoperatiivse perioodi kulgu PREOPERATIIVSED ÕENDUSPROBLEEMID 1. Hirm ja ärevus seoses kirurgilise vahelesegamisega ja mitteteadaolevate tulemustega Haiged tunnevad hirmu eelseisva operatsiooni ees. See on väga loomulik inimlik reaktsioon ning mõne inimese hirm ja ärevus on suurem kui teisel. Seda mõjutavad ka inimese stressitaluvus, tema vaimne seisund, eelarvamused anesteesia ja operatsiooni suhtes ning eelnevad kogemused
(6MWT) ja tõuse ja kõnni testi (TUG). Postoperatiivselt mõõdeti ka valu ja narkootiliste valuvaigistite kasutamist visuaalse analoogskaalaga (VAS). 2 nädalat pärast operatsiooni oli mõlema rühma ROM vähenenud võrreldes operatsioonieelsega. Mõlema rühma põlve ümbermõõt oli suurenenud postoperatiivsel perioodil võrreldes operatsioonieelsega. Kahe rühma ROM, 6MWT, TUG ja põlve ümbermõõdu väärtuste vahel olulist erinevust ei olnud. 2 postoperatiivse nädala jooksul aga oli oluline vahe krüopneumaatilist ravi saava ravirühma (509 mg morfiini) narkootilise valuvaigisti tarvitamise ja kontrollrühma (680 mg morfiini) vahel (p-väärtus alla 0,05). 2. kuni 4. postoperatiivse nädala vahelisel perioodil olulist erinevust narkootilise valuvaigisti kasutamises kahe rühma vahel polnud. 6. nädalal ilmnes trend ravirühma suurema väärtusega 6MWT osas (29,4 m vs 7,9 m, p-väärtus = 0,13 (pole statistiliselt oluline)).
Camci E, Ozyalçin S, Dilege S, Pembeci K. The effects of three different analgesia techniques on long-term postthoracotomy pain Anesth Analg. 2002 Jan;94(1):11-5 · Kolm gruppi: i/v PCA, EA perioperatiivselt, EA postoperatiivselt. Küsitlus 6 kuu mööduddes · Kroonilist valu keskmiselt oli 62%: EA perioperatiivselt 45%; i/v PCA 78% · Kroonilise valu esinemissagedus otseselt seotud postoperatiivse valuravi effektiivsusega: kui patsiendil oli tugev valu 2 POP päeval, krooniline valu arenas 83% juhtudest MIDA HAIGED ARVAVAD 1990 a. Inglismaal korraldatud mastaapse uuringu tulemus näitas, et patsientide subjektiivsel hinnangul oli opijärgne analgeesia adekvaatne vähem kui 50% juhtudest (1) 2002 a. 165 publikatsiooni kokkuvõttes (20 000 cases; 95%CI) näeme: peale statsionaaris tehtud operatsiooni kurtsid keskmiselt tugevat ja tugevat
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 2. ÕENDUSANAMNEES............................................................................................ 4 3. ÕENDUSPLAAN................................................................................................... 5 3.1 Preoperatiivse perioodi õendusplaan............................................................5 3.2 Postoperatiivse perioodi õendusplaan...........................................................5 4. JÄLGIMISLEHT................................................................................................... 11 5. RAVIMITE MANUSTAMINE.................................................................................. 12 6. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID....................................................................13 7. LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE VÄÄRTUSED..............................................
Ning mõned ravimid ei läbi niig KNS-i ja seega on vaja hakata ravimeid manustama lokaalselt, mis on keerulisem. 3. Nimeta faktoreid, mis soodustavad ravim-resistentsete mikroorganismide arengut. * Valel eesmärgil manustamine * Ravikuuri enneaegne lõpetamine * Antibiootikumide jäägid kodus * Empiiriline ravi * Laia toimespektriga antibiootikumid * Pikad ja korduvad ravikuurid 4. Kui antibakteriaalset ravimit kasutatakse profülaktiliselt vältimaks postoperatiivse infektsiooni teket, siis millal (enne, kirurgilise sekkumise ajal, pärast) tuleks üldjuhul antud ravimit manustada ja miks? Enne operatsiooni, et ennetada inefektsiooniriski. Operatsiooni ajal ja pärast seda on patsiendi immuunsus nii nõrk, et ei suuda haigusele vastu võidelda. 5. Kuidas tunned ära erinevatesse ravimrühmadesse kuuluvad antibakteriaalsed ained (kuidas tuvastad rühma – tegin tahvlile..). Penitsilliinid / Tsefalosporiinid / Makroliidid / Fluorokinoloonid 6
pikaajaline anesteesia, suurenenud verejooksuoht. Hinnatakse hapnikusaturatsiooni, normaalne üle 90%. Kontrollitakse kehatemperatuuri, verevalumite imendumistemperatuur on 38° C, saehambuline palavikukõver ilma lokaalsete sümptomiteta viitab komplikatsioonile. Hingamisfunktsiooni hõlbustab hingamisteede puhastamine limast köhimis- ja hingamisharjutuste abil. (Mustajoki jt 2001.) Postoperatiivse valu adekvaatne ravi o võimaldab füsioloogilisi toiminguid (köhimine, sügav hingamine, liikumine, soolestiku motiilsus jne), kiiremat mobilisatsiooni, rehabilitatsiooni (füsioteraapia) o vähendab südame-, kopsu- ja infektsioonikomplikatsioone o takistab valu krooniliseks muutumist. Valu tugevuse määramiseks küsitakse patsiendilt valu esinemise ja intensiivsuse kohta nii rahulolekus, köhides kui liikudes. Valuvaigistamise eesmärgiks on rahulolekus valu alla 3 ja
või võimaliku koekahjustusega Notsitseptiivne valu - somaatiline, vistseraalne Neuropaatiline valu perifeerne, tsentraalne Psühhogeenne valu (emotsionaalne) NSAIDide analgeetiline toime NSAIDid on eriti kasulikud põletikulise valu korral Prostaglandiinid ja teised põletikumediaatorid muudavad perifeersed valuretseptorid tundlikuks normaalselt mittevalulike stiimulite suhtes NSAIDid vähendavad valuretseptorite tundlikkust Nõrgem toime kroonilise, postoperatiivse ja vistseraalse valu korral (erandiks on düsmenorröa) Kasulik sünergistlik toime opioididega Võrreldes opioididega on toime nõrgem ja esineb analgeetilise lae efekt; ei teki aga hingamisdepressiooni ja füüsilise sõltuvuse riski Analgeetikumide toimekohad Palavik Pürogeenid stimuleerivad hüpotalamuse preoptilises tuumas PGE2 sünteesi termoregulatsioonikeskuses nihkub kehatemperatuuri seadistuspunkt normist kõrgemale (> 37,5° C)
kaovad seoses operatsiooniga, palun pöörduda enda poole, kui peaks tekkima küsimusi seoses operatsiooni või postoperatiivse perioodiga.* 3)Olen empaatiline ning suheldes rahulik, püüan patsienti abistada. *
postoperatiivseks perioodiks, õpetan hingamisharjutusi, köhimisharjutusi. Selgitan postoperatiivse liikumise(aktiivsuse) tähtsust (Smith jt 2017). 5)Selgitan patsiendi perekonnale toetamise tähtsust nii
*resistentne-mikroob ,,tegutseb" edasi. · Resistentsus: *loomulik resistentsus-liigiomane tunnus *omandatud resistentsus-mikroobi geneetiliste omaduste muutused. Resistentsuse areng on suur probleem. Uusi antibiootikume on turule tulemas väga vähe. Samas areneb pidevalt resistentsus. Ulatuslik ja ebavajalik antibakteriaalsete preparaatide kasutamine soodustab resistentususe arengut! 4. Kui antibakteriaalset ravimit kasutatakse profülaktiliselt vältimaks postoperatiivse infektsiooni teket, siis millal (kas enne, kirurgilise ajal, pärast) tuleks üldjuhul ravimit manustada ja miks? Antibakteriaalset ravimit manustatakse just enne operatsiooni, et ennetada infektsiooniriski. Operatsiooni ajal ja pärast seda on patsiendi immuunsus nii nõrk, et ei suuda haigusele vastu võidelda 5. Kuidas tunned ära erinevatesse ravimrühmadesse kuuluvad antibakteriaalsed ained (kuidas tuvastada)? Penitsilliinid / Tsefalosporiinid / Makroliidid / Fluorokinoloonid 6
Mõlemad meetodid on aktsepteeritavad: avatud lõikuse korral rohkem haavainfektsioone, laparoskoopiline 20 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov lõikus seotud suurema intaperitoneaalse abstsessi formeerumise riskiga. Siiski laparoskoopiline operatsioon on üldjuhul eelistatud, kuna see on seotud lühema hospitaliseerimise ja väiksema postoperatiivse valuga. Ligi 10-20% apendektoomiatest histoloogilisel uuringul ei olegi apenditsiiti. Apendikulaarse abstsessi ravi on perkutaanne drenaaz. Konservatiivne ravi antibiootikumidega on lubatud mittetüsistunud <24t kestnud apenditsiidi korral i/v ertapeneem. Konservatiivse ravi edukus on üle 90%, kuid selle korral esineb suur retsidiivi tekke oht: kuni 30% järgmise aasta jooksul. Tüsistused: Perforatsioon Peritoniit Abstsess
Haavade kiire korrastus ja profülaktiline antibiootikumide kasutamine aitab ära hoida gaasgangreeni. Clostridiume difficile C. difficile avastati 1930. a., kuid suurema tähelepanu alla sattus see mikroob 1970-ndail seoses antibiootikum ravijärgsete diarröade sagenemisega. Enne seda peeti C. difficile't normaalse mikrofloora kahjutuks asukaks. Tänapäeval on C. difficile tuntud kui pseudomembranoosse koliidi ja antibiootikumravi järgse diarröa tekitaja. Hiljuti seostati teda ka postoperatiivse diarröa ja soolepõletike (M. Crohn, ultseratiivne koliit) ägenemistega. Patogenees 1 Moodustab 2 erinevat toksiini. Toksiin A on ente-rotoksiin tsütotoksilise aktiivsusega, mis seob end enterotsüütide hattudele ja tekitab hemorraagilist hüpersekretsiooni. Toksiin B on tugev tsütotoksiin, kahjustab tsütopaatilise efektiga sooles submukoosat. Kaks toksiini esinevad alati koos, kuid pole teada, missugune geneetiline regulatsioon neile toimib.
õlaliigese fleksioonliigutust, olukorrast sõltuvalt ka abduktsioon- ning rotatsioonliigutusi. Kui valu, liigese liikuvuspiiratus ning lihasjõu vähesus põhjustavad ka kolm kuud pärast konservatiivset ravi olulisi kaebusi, tuleks patsient saata järelkontrolli. Rotator cuff rebendi operatiivne ravi Kliiniliselt hinnatakse rotator cuff`i rebendi ulatuslikkus. Humeroskapulaarset rütmi hinnates tulevad esile nõrgenenud välisrotatsioonliigutused ning jõuetu abduktsioon. Postoperatiivse immobilisatsiooni periood sõltub lõikustehnikast. Füsioteraapiaga alustatakse 5-6 nädalat pärast operatsiooni. Alustatakse (selili või istudes) ettevaatlike abduktsioon- ja fleksioonliigutustega valu piires. Harjutusi võib teha passiivselt või abistavalt horisontaaltasandist allpool. Esmase ravina võib kasutada külma või ka 33
annaabi.ee 
