20. saj I poole peamised kunstivoolud
Nähtava maailma kujutamist hakati välja juurima juba 19. ja 20. sajandi
vahetusel. See asendus sümbolismiga, mille kunstnikud käsitlesid meelsasti nn suuri
ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik ja
inimese osalus looduses. Tööstuslikus Suurbritannias, aga tärkas hoopis juugendstiil,
milles hakati kujutama igapäevaseid esemeid kunstina. Kuid kõige suurem mõjuvõim
oli postimperssionistidel nagu näiteks Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul
Cezanne. Tegu oli kunstnikega, kes olid kokku puutunud impressionismiga, kuid
selles pettunud ja valinud endale sobiva loomingusuuna. Ning kuna igal
postimpressionistil oligi tegelikult täiesti oma stiil, siis ei saagi postimpressionismi
omaette suunaks nimetadagi. Georges Seurat ja Paul Signac moodustasid koos
omapärase neoimpressionismi stiili, kus anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste
värvilaikudega.