Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus"
Konsonantide artikulaator on tavaliselt mingi keele osa, vahel ka alumine huul.
Häälduskohad paiknevad ülemisest huulest piki kõva ja pehmet suulage neelust glotiseni.
Häälikute nimetuses väljendatakse häälduskohta liigadjektiiviga (nt apikaaldentaalne,
dorsaalvelaarne). Arikulaator ja häälduskoht on enamasti omavahel koreelatsioonis: kui
häälduskoht on tagapoolne (nt velaarne), siis on ka artikulaator tagapoolne (postdorsaalne);
kui häälduskoht on eespoolne (nt postdentaalne), on ka artikulaator eespoolne. Anatoomilistel
põhjustel ei ole keeltes apikaalvelaarseid häälikuid. Selle ennustatavuse tõttu jäetaksegi
artikulaator sageli mainimata ja räägitakse lihtsalt näiteks alovelaarsetest häälikutest, isegi
ainult apikaalalveolaaridest ja velaaridest.
Kõnetrakti otstes ( huultel ja häälekurdudel) langevad artikulaator ja häälduskoht kokku
prganid on sümmeetrilised. Seetõttu räägitakse ainult bilabiaalidest (nt p b m) või glotaalidest
annaabi.ee 
