"possingham" - 1 õppematerjal

BAKALAUREUSETÖÖ Merekaitseala võrgustikud Läänemeres

kui üksikute alade kaitse. Võrgustike efektiivsus sõltub nii erinevate elupaikade omadustest kui ka populatsioonide ja liikide ühendatusest individuaalsete merekaitsealade vahel (Berglund et al., 2012). Praegused ökoloogilised strateegiad lähtuvad optimaalsete merekaitsealade valikul peamiselt määratletud bioloogilise mitmekesisuse nõuetest, nagu seda on liigirikkuse säilitamine, endeemsete liikide kaitse või erinevate elupaigatüüpide esindatus (Possingham et al., 2000). Kuid üha enam on kaitsealade planeerimisel hakatud arvestama ka isendite levimisega (ing k dispersal) ja ühendatusega erinevate piirkondade vahel (Gaines et al., 2003). 11 Empiirilisi hinnanguid ühenduvuse kohta on tihtipeale võimalik teha ainult piiratud ruumilisel ja ajalisel skaalal, kuid üha rohkem on hakatud uurima ühenduvust biofüüsikaliste tegurite abil, nagu vee tsirkulatsioon ja vastsete transport (Roberts, 1997).