Juhtimine ja õigus I
allikad lähtuvad nt riikidevahelistest lepingutest.
Normatiivse reguleerimise mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile
õiguslikus elus osalejatele käituda vastavalt normis sisalduvale regulatsioonile.
Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon,
määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise
kohustuslikkust.
Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub põhimõtteliselt kahele arusaamisele õigusest:
loomuõigusele5 ja positivismile6. Jutt on kas rohkem pragmaatilistest või rohkem
kõlbelistest ideedest õiguse mõistmisel ja tähistamisel.
Õiguse allikate klassifitseerimise osas tuleb rõhutada, et Eesti õiguskord kuulub
germaani õiguse perekonda. Seetõttu tuleb lähtuda sellest, et õiguse allikat
määratletakse tavaliselt kui ühiskonna tahtel põhinevat õigust. See tahe väljendub
kahes vormis: ta on õhiskonna mõne organi otsus ja siis on tegemist seadusega või
kirjutatud õigusega