vara. Telemachos sõidab isa kohta teateid hankima. Külastab Nestorit, Menelaost ja Helenat. Odysseus on elus ja peaks koju pöörduma. II osa Külastame koos Hermesega, jumalate käskjalaga, Odysseust Kalypso saarel. Odysseus asub koduteele. Poseidon purustab parve. Odysseus jõuab faiaakide maale. III osa Eksirännakud viivad ta lootosesööjate saarele, kuid sealne toit sunnib unustama kodumaa. Siis satub ta kükloobi Polyphemose küüsi. Satub Posidoni suure viha alla. Inimsööjate laistrügoonide juures kaotab ta oma laevastiku. Jõuab Kirke saarele, sealt varjude riiki Hadessesse, kus kohtub oma emaga ja Achilleusega. IV osa Satub truu seakarjuse Eumaiose juurde, kes teda küll võõraks peab, ent ometi lahkesti vastu võtab. Seal kohtab oma poega, kellele end ta tunda annab. Koos plaanitakse kuidas nurjatutele kätte maksta. V osa Odysseus jõuab salaja koju. Esimesena tunneb tema ära nõder
_The_Voyage_of_the_Cardinal_Infante_Ferdinand_of_Spain_from_Barcelona_to_Genova_in _April_1633%2C_with_Neptune_Calming_the_Tempest.jpg) Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli uurida Kreeka merejumala Poseidoni päritolu, perekonda, elukäiku ja kujutamist kunstis. Tööst selgub, et Poseidon oli Kronose ja Rheia poeg ning tal olid vennad Zeus ja Hades. Poseidoni positsioon jumalate hulgas oli peajumalast järgmine, kuid kreeklastele oli merejumal kõige tähtsam Merejumal Posidoni naine oli Amphitrite, kes sünnitas neile poja Tritoni. Palju on merejumalat kujutatud kunstis, mis annab tõestust sellest, et Poseidon oli väga tunnustatud ja tähtsal kohal inimeste hulgas. Tööd kirjutades laienes minu silmaring ning tekkis huvi ka teiste Kreeka jumalate vastu. Kasutatud kirjandus 1.Antiigileksikon 2. Kirjastus Valgus 1983 2. Fink, G. (1993) ,,Kes on kes antiikmütoloogias" Tallinn: Avita 3. Hamilton, E. (1993) Antiigimütoloogia, Tallinn: ,,Eesti Raamat" 4
annaabi.ee 
