Julius Kuperjanov
olnud esialgu Kuperjanovile meelepärane, kuid sõjaks vajalik kiire
otsustusvõime, julgus ning suur organiseerimisvõime algatas tema ohvitseri
karjääriredelil järjekindlat tõusu. Kangelaslikkuseni küündiva surmapõlgusega
viis ta oma alluvad lahingutes võidult võidule. Luurekäikudel ei leidunud temale
võrdset ja ta pälvis kiiresti ülemuste tähelepanu. Päevakäskudes jagati talle
ohtralt kiitust ning esitati autasude saamiseks. Kahe aasta jooksul ülendati ta
auastmes lipnikust porutsikuni (ülemleitnant) ja ametikohal luurajate komando
ülemast rooduülemaks. Ta hindas kõrgelt oma lahingukaaslasi, kellega jagas
kõike: elas nende keskel, sõi koos nendega sõduritoitu, magas kõrvuti
kaevikuporis ning viis vajadusel mehed välkkiirelt lahingusse või luureretkele.
KUPERJANOVI SURM
31.01.19 sai Kuperjanov haavata ja suri Tartus 02.02.19.
Kuperjanov maeti 6. veebruaril Tartusse Raadi kalmistule.
Nõukogude okupatsiooni aastail kujunes tema
annaabi.ee 
