kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. SEEBI VALMISTAMINE Seebi keetmisprotsess koosneb kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada mitte liiga kange leelisega vaid osa hiljem juurde lisada; muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei seebistunud. Edasi toimub seebi väljasoolamine jällegi lisades soola portsionide kaupa ja seejärel seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Kui keetmine on lõpetatud lastakse seebil pajas jahtuda. Pärisseep kogunes peale ja hangus tahkeks, seebipära ehk soop jäi alla. Seebist lõigati noaga tükid, mis pandi soojemasse kohta vähemalt kuueks nädalaks kuivama. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid. Keemikutarkust. Rasvade (glütserooli triestrid C11C19 alifaatsete rasvhapetega)
Üheksateistkümnenda sajandi lõpus näis, et füüsika kui teadus on valmis saanud . Varsti selgus aga tõsiasi, et klassikaline füüsika ei suuda sugugi kõike selgitada. Mõned näited tekkinud probleemidest: Avastati, et aatom polegi jagamatu. Selgus, et aatomi ja tema koostisosakeste puhul senituntud mehaanikaseadused ei kehti Avastati, et kuumad kehad ei kiirga soojust senituntud termodünaamika seaduste järgi Avastati, et valgus neeldub ja kiirgub portsionide kaupa nagu oleks tegu mitte laine vaid jagamatute osakestega Avastati, et valguse kiirus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest ning aeg ja ruum on suhtelised ja sõltuvad liikumisest. Mehaanikaseadusi analüüsides jõuti järeldusele, et inimese tulevik pole määratud millegi muu kui tema molekulide seisundiga sünnihetkel. Inimese oma soovid ega teod ei saa tulevikku mõjutada! Nüüdisaegne füüsika Selgus, et füüsika pole veel sugugi valmis