Mato grosso
Oxisols muldade tekkeks on vajalik ja seal piirkonnas ka olemas olev
troopiline/lähistroopiline kliimavööde, samuti pikaajaliselt liikumatut ehk stabiilset maapinda,
nagu Mato Grossos just leida võib (vt geoloogiline ehitus). Üldiselt leidub oxisols muldi
märjas kliimas, aga samuti ka niisuguses märja ja kuiva perioodi vahelduvas kliimas, sest
kliima on muutunud alles pärast seda, kui muld on tekkeprotsessi läbinud. Antud mullatüübi
tekkimiseks on vaja läinud ka keemiliselt porsuvat baasmaterjali. Porsumisel eraldunud raud
muudab mulla värvi punakaks. Taimedest pärinevat mulla koostisosa on vähe.
Ultisols muldade peamiseks iseloomujooneks on suur kationide sisaldus ja tekkimine
eeldab langevate lehtedega piirkonna olemasolu, ehk siis metavööndi olemasolu. Langevad
lehed suurendavadki mulla kationisisaldust. Mato Grosso platoo piirkonnale on ultisols
muldade näol omane poorne muld, mis laseb vihmaperioodil veega täituda eelisjärjekorras