aastal, lõi üleöö nn Taskurakettide segmendi ja sellest ajast alates on teisedki autotootjad oma väikeautode kõrvale turule toonud sama mudeli sportversiooni. GTI oli esimene sportlik väikeauto, millel võeti kasutusele kütuse sissepritse, mis tõstis 1588 cm³ mootori võimsuse 85 kW- ni. Aastal 2004 kuulutas ajakiri "Sports Car International" GTI Mk I 1980. aastate paremuselt kolmandaks autoks. USA-s tunti Mk I GTI-d kui Rabbit GTI-d. GTI sai üle maailma tuntuks "igamehe Porschena". 1980. aastal läbis Golf välimuseuuenduse. Mudel sai suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja moodsama armatuurlaua. Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 19801993. Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni. Mk II (19831992)a Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik
aastal, lõi üleöö nn Taskurakettide segmendi ja sellest ajast alates on teisedki autotootjad oma väikeautode kõrvale turule toonud sama mudeli sportversiooni. GTI oli esimene sportlik väikeauto, millel võeti kasutusele kütuse sissepritse, mis tõstis 1588 cm³ mootori võimsuse 85 kW-ni. Aastal 2004 kuulutas ajakiri "Sports Car International" GTI Mk I 1980. aastate paremuselt kolmandaks autoks. USA-s tunti Mk I GTI-d kui Rabbit GTI-d. GTI sai üle maailma tuntuks "igamehe Porschena". 1980. aastal läbis Golf välimuseuuenduse. Mudel sai suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja moodsama armatuurlaua. Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 19801993. Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni. 5 12.12
annaabi.ee 
