Tänapäeva demokraatia tunnusjooned
näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides:
on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on
kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne
demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi
rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti.
Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või
porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on
kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel
kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte
arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad
ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei
koalitsioonivalitsus. (Võrdelinevalimis süsteem, 2014)
annaabi.ee 
