Siseenergia levimist uhelt kehalt teisele nimetatakse soojusulekandeks. Soojusulekandes levib siseenergia soojemalt kehalt kulmemale. Soojusulekanne kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad vordseks. Soojusulekande liigid ? soojusjuhtivus: energia levib uhelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste porgete tottu, ilma et aine umber paikneks; esineb pohiliselt tahketes kehades; temperatuuri suurenedes molekulide vonkumise amplituud suureneb; porked naabermolekulidega panevad ka need rohkem vonkuma, vonkumise energia kandub edasi. * metallides on vabad elektronid; * vabade elektronide liikumisel kandub energia kiiremini edasi; * jarelikult metallid on vaga head soojusjuhid. ? konvektsioon: energia levib gaasi voi vedeliku liikumise tottu; ? soojuskiirgus: energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tottu infrapunane elektromagnetkiirgus; levib valguse kiirusega; ainuke soojusulekande liik, mis esineb vaakumis
2NO + O2 = 2NO2 Heterogeenne kataluus C2H4 + H2 + (Ni) = C2H6 46. Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel? Reaktsiooni kulgedes vaheneb pidevalt ka lahteainete kontsentratsioon. Seega vaheneb ka reaktsiooni kiirus. 47. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele? Temperatuur mojutab sageli keemilise reaktsiooni kiirust usna suuresti, kuna korgemal temperatuuril on molekulidel suurem soojusenergia. Kuigi korgemal temperatuuril on porked molekulide vahel sagedasemad, on sellest tingitud reaktsioonikiiruse kasv siiski tuhine. Kaugelt olulisem on toik, et temperatuuri tousuga kasvab molekulide hulk, millel on piisav energia reageerimiseks ehk mille energia uletab aktivatsioonienergiat. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia.
annaabi.ee 
