Me tunneme ennast siin alati kindalt ja hästi. Samuti pole keelebarjääri ega mitte mingisugust võõrandumist ei kultuurist ega ühiskonnast. Ning Eesti hingematvalt ilus loodus meeldib arvatavasti meile kõigile. Vaadates pilte kasvõi Lõuna- Eesti kuppelmaastikest või Põhja-Eesti pankrannikutest. Kuid Eestis on selle ilmaga lood sellised nagu nad on. Päikest on vähe ja enamus ajast on pime ning sopane. Vaadates kasvõi praegust aega, koolist koju tulles pead hüppama üle lõpmatute porilompide ja märjana tuppa jõudes näed et õues juba hämardub.Tihti jääb Eestis vajaka arenemisvõimalustest nii kooli kui tööalaselt ,kuna me elame ikkagi väikeriigis. Välismaal on see eest arengupind lõpmatu , seal on suured kontsernid ja nendesse on vaja oma eriala proffe.Ning ka palka ei anna Eesti omaga võrrelda samuti saab sealt suurepärase keelepraktika. Alatiseks jääb sulle teadmine ,et võõras kohe vette hüpates saad sa seal suurepäraselt hakkama ja sul ei teki probleeme.
eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks. Lapsed võivad olla õnnelikud iga väiksemagi asja üle, mis täiskasvanutele võib tunduda tavaline. Lapsed avastavad pidevalt midagi uut selles maailmas, olgu selleks kas või huvitav putukas või ilus lilleke. Iga uus ja huvitav avastus teeb neile rõõmu, tekitab õnnetunnet. Aga mida vanemaks saame, seda tavalisem tundub maailm meie ümber. Lapsed rõõmustavad sügiseti värviliste lehtede ja porilompide üle. Porist ning vihmasajust sügist seostavad täiskasvanud tavaliselt sügismasendusega. Kuna täiskasvanud ei käi enam lehtedes hullamas ja porilompides hüppamas, siis võibki sügis neis masendust tekitada, sest nad ei oska rõõmu tunda elu pisiasjadest. Täiskasvanud meenutavad lapsepõlve kui kõige õnnelikumat aega oma elust. Lapsed oskavad olla ilma põhjuseta õnnelikud, seda võiksid nad õpetada ka täiskasvanutele, sest see oskus on neil ajapikku ununenud.