· Suubub Narva lahte · Parempoolsed lisajõed: Vtroja jõgi, Tserjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosona jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla peakraav, Gorodenka jõgi, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja. · Pikkus 75 km. Suur-Emajõgi · Algab Võrtsjärvest · Suubub Peipsi järve. · Parempoolsed lisajõed: Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Agali jõgi, Mõra jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Pedja jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi ja Koosa jõgi. · Pikkus 100 km.
vasakkaldal Pedja, Laeva, Pühajärvest ojakesena ja Amme ja Koosa; paremkaldal suubub peale Pikasillat laia Kavilda, Elva, Ilmatsalu, veeväljana Võrtsjärve. Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna, Suubumise koht: Suubub AhjaSuubub ja Agali.Peipsi Jõkkejärve. voolab Võrtsjärve. veel ligikaudu 35 kraavi ja oja.
Olgugi, et tema vooluhulk on suurem, kui Peeda jõel, kannab ta siiski ametlikult lisaoja nime. Idaoja on üpris kärestikuline ning kohati kruusase põhjaga. Forell levis kiiresti ka Idaojja, mis oma kruusase põhja, kiire voolu ja jaheda veega on ideaalne elupaik ja sigimispaik jõeforellile.(E. Pihu) Lisaks jõeforellile on ojas ihtüloogiliste uuringutega kindlaks tehtud, et seal elavad ka lepamaim, särg, trulling ja ka ojasilm.(kaitsekorralduskava) Porijõgi Porijõgi on väike vooluveekogu, milles on mitmeid kiviseid ja suure langusega lõike. Kuid Peeda jõega liitumise kohal muutub jõgi aeglase vooluga sügavaks mudapõhjaga veekoguks. Kuumematel suvedel soojeneb selle vesi üle kahekümne kraadi. Ülalpool Peeda jõe suudmest ülesvoolu asub kõrge pais, mis isoleerib kärestikud ülejäänud jõest. Ometigi on sellesse jõkke kolinud forellid, kellele justkui ei sobi sellised soojad-mudased-aeglase voolga tingimused.
Jõe lang on 81 meetrit (Vikipeedia. Väike Emajõgi, 2015). Jõge nimetatakse veel ülemjooksul Pühajõeks ja keskjooksul Korva jõeks. Valgala on 1380 km2 (sellest 90 km2 Lätis). Suurimad lisajõed on vasakult suubuvad Pedeli, Antsla, Ärnu ja Visela jõgi ning paremalt suubuv Laatre jõgi (EE 2003 s.v. Väike Emajõgi). Rõngu jõe nimi on ka Miku jõgi. Jõgi algab Otepää kõrgustikult ja suubub Võrtsjärve. Pikkus on 26 km, valgala 109 km2 (EE 2003 s.v. Rõngu jõgi). Porijõgi on 42,6 km pikk ja valgala on 298 km2 suurune (Keskkonnaregister. 12 Porijõgi/Reola jõgi, 2015). Jõe muud nimed on Konsu, Konsa, Reola, Lalli, Liiva jõgi. Jõe ülemjooks asub Otepää kõrgustiku idaosas. Porijõgi jaguneb peale Aardla järve ja suubub Emajõkke praempoolse lisajõena kahe haruna. Suue on Emajõe suudmest 36,2 km kaugusel (Järvekülg 2001: 331). Ahja jõe pikkus on 102,1 km, valgla 1074,3 km² ja langus 87 m
Amme jõgi 409 501 59 Vorbuse pkr 440 12 4 Vorbuse kr 441 2,6 2,5 Murisoo pkr 442 11 9 Tähtvere pkr 443 1,6 1,5 Porijõgi 444 298 38 Mõra jõgi 457 88 25 Kitseoja 459 44 16 Koke pkr 460 13,6 4,5 Luutsna jõgi 461 125 22 Agali kr 469 7,6 3,5
Sõlmpunktid on tekkinud kohtadesse, kus on erinevad ajaviitmisvõimalused ning sagedasti käidavad avalike asutuste alad. Tee juhatamise ja orjenteerumise teeb lihtsaks tänavate viited. Raske pole seletada, kuna puudub suur tänavate võrgustik. Kindlasti saab kasutada teeviidana üksikuid kortermaju, erinevates stiilides eramaju ning avalike hooneid nagu pood või kool. Kui vaadata joonist 5, siis on barjäärideks põhja pool olev porijõgi ja lõunas suur võrumaantee ja raudtee. Autor jagab valitu ala 7 alaks (vaata joonis 6): 1. Aleviku südamik, seal asub mõisa kompleks, erinevad avalikud asustused on koondunud märgitud alale. 2. Alampiirkond, kus asetsevad vanemad majad. 3. Arengu järgus alampiirkond, kus toimub uute teede ja majade ehitamine metsa või rohumaa asemele. 4. Puu majade alampiirkond, seal asetsevad ühesuguse kujundusega puit fassaadiga majad. 5
· Veestik o Pühajärv keskmine sümboljärv Väikese Emajõe algus o Ürgorgudes aheljärvestikud Piigandi-Jõksi_Kooraste, Vidrike-Kooraste, Urvaste o Rohkem järvi kõrgustiku idaosas Päidla ja Nõuni järved · Vooluveed o Suur ja ebaühtlane lang ülemjooksul o Jõed seotud ürgorgudega o Veelahmeala o Elva, Porijõgi, Ahja, Pühajõgi · Asustus o Valdab hajaasustus o Otepää linn kui talispordikeskus (suhteliselt pikk lumikate) o Üks ajaloolistest Ugandi maakonna keskustest Karula kõrgustik · Kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsimiste ning servimiste settekuhjatiste kompleksina · Maastikule annavad omapära ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised
- Järvest voolab välja- Emajõgi - Järve pindala-270,7 km² - Suurim pikkus- 35 km - Suurim laius kuni -15 km - Keskmine sügavus-2,8 m - Suurim sügavus- 6 m SUUR-EMAJÕGI: Lähe-Võrtsjärv Suubub- Praagal Peipsi järve Valgla riigid- Eesti, Läti Valgla pindala-9740 km² Pikkus-100 km Jõe langus - 3,6 m Jõe lang- 0,03 m/km Jõe vooluhulk-70,1 m³/s Parempoolsed lisajõed Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Agali jõgi, Mõra jõgi Vasakpoolsed lisajõed Pedja jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi ja Koosa jõgi 1.5 EESTI MUSTSED JA AJALOOLISED VEESÕIDUKID Meie esivanemate veesõidukite kohta viitavad naaberrahvaste leiud. 1.Ruhi-(rump,ruup,mold) künataoline ühest puust (puutüvest harilikult haavast õõnestatud väheldane paat.Kasutusel 3000-5000 aastat tagasi Leitud Lätist Sarnate rabast mitmeid paate
annaabi.ee 
