Klassikalise muusika töötlused popžanris – ei või ja?
tänapäevaliseks ja meeleldi kuulatavaks. Paljud neist leiavad erinevaid uusi ja huvitavaid
kooskõlasid jne. Teisalt aga rikuvad klassikalise muusika zanri ja nö ,,sülitavad" selle peale, sest
teosed on ikkagi ainult klassikaliseks otstarbeks. Huvitav on asja juures see, et töötlejad ei töötle
tervikut vaid mingit osa sellest, saades mõnest reast terve loo, millest saab hitt. Iga kord ei pruugi
aru saadagi, et on aluseks ammutuntud muusikapala.
Tegelikkuses popzanr ja klassikaline zanr täiustavad teineteist, mis sellest, et esimene on
tunduvalt hiljem leiutatud. Popmuusikas kasutatakse ära need tühimikud ja lüngad, mida kunagi ei
osatud täita. Aga kas selle põhjal saab väita, et pop on täiuslikum? Paraku tehakse lugusid sellest
zanrist väga palju ja levib ka palju rämpsmuusikat, meistriteoseid on ääretult vähe. Samamoodi
teame minevikust ainult parimaid teoseid, aga töenäoliselt levis ka tol ajal rämpsu ja lõpetamata
kraami.
annaabi.ee 
