Nii tuli kontserdil esitlusele Genesise, Elton Johni, Sarah Brightmani ja paljude teiste tippartistide lood gregoriaani stiilis. Müstilise sakraal ja popmuusika sulandumise tulemusel tekkis üks originaalsemaid helipilte tänapäeva muusikamaailmas. Olin sellest juba enne palju head kuulnud ja see tundus huvitav ning otsustasin seda vaatama minna. Gregoriani juhib Frank Peterson, kes koostab gregooriuse laule inspireeritult moodsatest poprock lauludest. Kuna selles esineb nii vokaalharmoonia ja instrumentaalne saade, ei saa seda muusikat pidada tõelisteks gregooriuse lauluks. Gregoriani band koosnes 8 meeslauljast, 1 naislauljast ja 3. bändiliikmest, kes tegid lauljatele instrumentaalset saadet. Gregoriaani Kooris olid Richard Naxton, Johnny Clucas, Dan Hoadley, Chris Tickner, Richard Collier, Gerry O'Beime, Gunther Laudahn Lawrence White, JanEric Kohrs ja Rob Fardell. Naislauljaks oli Sarah Brightman
võimalik kaks täiesti erinevat varianti teha. Koos orkestriga oli lugu mahedam. Tõelise üllatuse minu jaoks valmistas tsellokvartett C-Jam, kes tõepoolest ületas minu ootusi. Eelnevalt olin teinud natuke eeltööd ja uurinud selle koosseisu repertuaari. See tundus juba siis üsna uvitav, kuid ise seda kõike kuulda ja näha, mida nad laval tegid, oli väga fantastiline. Kõige suurema aplausi ilmselt kogu kontserdi jooksul teenis lugu filmist ,,Pulp Fiction", mis esitati tsellodega poprock stiilis ja kõlas väga võimsalt ning kasahaaravalt. Samuti kõlas C-Jami poolt ,,Bohemian Rapsody", mis oli küll eelnevaga võrreldes natuke rahulikuma meeleoluga, kuid siiski muljetavaldav. Oli äärmiselt huvitav kuulata tsellokvarteti poolt mängitud versiooni loost, mis kunagi oli väga populaarne tantsupala-,,Mamma Mia". Märkimata ei saa jätta ka sellist muusikapala nagu ,,Tango". Oliver Kuusiku esituses tasub ära märkida Bixio laul Jose Carrerase repertuaarist
annaabi.ee 
