Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.
Timpan-Võimu,väärikuse sümbol,austatud
mängijad. Meenutab suurt vaskkatelt, millele on
peale tõmmatud pingutatud nahk. Helikorgus
muutub,oleneb nahapingusest. Mida pingem
nahk seda kõrhem heli. Mängitatakse nuiadega
millel on vildist pea. Mängitatakse 2-4 erineva
timpaniga. Sümfooniorkestris mängitatakse
kõige rohkem.
Ksülofon- Pärineb Aasiast. 16 sajandil ilmus
Euroopasse. Ksülofon koosneb häälestatud
plaaatidest. Asetsevad 2 või 4 reas.
Mängitatakse nuiadega. Suurus oleneb
pootidest. Marimba on sama aga annab häält
juurde.
Kellamäng- Arenes välja ksülofonist.
Mängitakse 2 haamriga. Vibrafon on klahvide
all olevas torus.
Torukellad- Eelkäiad Hiinas. 6 sajandil
jõudis Euroopasse. Metall raam,torud lühemaks
minnes. Lüüakse vasaraga.
Gong- Pärineb kaug.idast. Sissepainutatud
pronkketas. Lüüakse nuiadega.
NB! Rahvamuusikas on kasutatus ka
häälestamatuid Gonge. Pole tehtud pronksist.
annaabi.ee 
