KONSPEKT · Orbitaal on uhe elektroni voi elektronpaari poolt hoivatud ruumiosa; piirkond, kus elektronpilv asub · elektronide liikumist kirjeldab lainefunktsioon (Schrodingeri vorrand) · Uksikside on alati -side, kaksikside on -side + -side ja kolmikside on -side + 2 -sidet. · -side tekib kahe p-orbitaali kulgpidisel kattumisel. Selle sideme ruumiline struktuur teeb voimatuks vaba poorlemise kordsete sidemete umber. · sp3-hubriidses olekus susinik moodustab 4 tugevat -sidet uksteisega 109,5° nurga all. · sp2-hubriidses olekus susinik moodustab kolm -sidet uksteisega 120° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaali arvelt anda -sideme. · sp-hubriidses olekus susinik moodustab kaks -sidet uksteisega 180° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaalide arvelt anda kaks -sidet. (kolmikside?) · sigma side voimaldab molekulil poorelda
metsa juurdekasvul on 11aastane tsukkel; ? inimestel: sudamehaigete seisundi halvenemine, akksurmad. ? haired sides, elektrivorkudes. Kuu iseloomustus: ? kaugus Maast 384 tuh km; ? labimoot 3477 km, mis on 0,292 Maa labimootu; ? mass 0,01 Maa massi; ? raskuskiirendus 0,16 g; ? atmosfaar puudub; ? magnetvali puudub. Planeetide liikumise seadusparasused: ? orbiidid on vaikese ekstsentrilisusega; ? orbiidid asuvad peaaegu uhes tasandis; ? tiirlemise suund uhtib Paikese poorlemise suunaga. Maa ruhma planeete iseloomustab ? mootmed, mass ja tihedus on vorreldavad; ? vaike kaaslaste arv; ? aeglane poorlemine. Hiidplaneete iseloomustab: ? suur mass; ? suured mootmed; ? vaike tihedus; ? kiire poorlemine; ? atmosfaari koostis: pohiliselt vesinik ja heelium, lisaks metaan ja ammoniaak. Komeedid on tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Saba moodustub Paikese laheduses aurustumise tottu