Kuu iseloomustus: ? kaugus Maast 384 tuh km; ? labimoot 3477 km, mis on 0,292 Maa labimootu; ? mass 0,01 Maa massi; ? raskuskiirendus 0,16 g; ? atmosfaar puudub; ? magnetvali puudub. Planeetide liikumise seadusparasused: ? orbiidid on vaikese ekstsentrilisusega; ? orbiidid asuvad peaaegu uhes tasandis; ? tiirlemise suund uhtib Paikese poorlemise suunaga. Maa ruhma planeete iseloomustab ? mootmed, mass ja tihedus on vorreldavad; ? vaike kaaslaste arv; ? aeglane poorlemine. Hiidplaneete iseloomustab: ? suur mass; ? suured mootmed; ? vaike tihedus; ? kiire poorlemine; ? atmosfaari koostis: pohiliselt vesinik ja heelium, lisaks metaan ja ammoniaak. Komeedid on tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Saba moodustub Paikese laheduses aurustumise tottu. Orbiidid on piklikud, paraboolsed voi huperboolsed. Asteroidid on korraparatu kujuga kivid, labimoot 1?1000 km. Enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri
6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastupidi. Magnetvälja suund määratakse kruvireegli abil: Kui paremkeermega kruvi liigub voolu suunas, siis uhtib selle poorlemine magnetvalja suunaga. 7. Magnetvälja iseloomustavad suurused. Magnetvalja iseloomustatakse magnetvoo tihedusega B, mille uhik on tesla (T). Magnetvoo tihedus B ja magnetvalja tugevus H on seotud omavahel valemiga B= Hmüü a Magnetvoo tihedus soltub magnetvalja tugevusest ja keskkonna omadustest, kus vali levib. Keskkonda iseloomustab selle magnetiline labitavus a (absoluutne magnetiline labitavus). Magnetvoo tihedust labi mingi pinna nimetatakse magnetvooks F.
Mayeri valem erisoojuste jaoks ( gaasikogus 1 massiühik) Cp=CV + R/µ Tegijapoiss 2010 Molekuli vabadusastmete mõiste. Molekuli kineetiline energia koosneb nii kulg-, pöördkui võnkliikumise energiast. Kulgliikumine voib toimuda kolmes uksteisest soltumatus suunas, teisiti oeldes molekulil on kolm külgliikumise vabadusastet. Poordliikumine voib samuti toimuda kolme erineva telje umber, seega on molekulil ka kolm poordliikumise vabadusastet. Tosi, uheaatomilise molekuli poorlemine votab nii vahe energiat, et selle voib arvestamata jatta. Kaheaatomilise molekuli poorlemine umber molemat aatomit labiva telje votab samuti vaga vahe energiat. Seega on 2-aatomilisel molekulil reaalselt vaid 2 pöörlemise vabadusastet. Kaheaatomilise gaasi korral , mis pole kõrgel temperatuuril on vabadusastmete arv 5 ( 3 külgliikumise ja 2 pöördliikumise vabadusastet) i= vabadusastmete arv. Clapeyon-Mendelejevi valemi järgi saab rõhku ja kõrgust teades temperatuuri arvutada.
atmosfaar koosneb pohiliselt vesinikust ja heeliumist. Uldse on avastatud Paikesel ule 70 keemilise elemendi olemasolu. Paikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sugavamal touseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Maa ruhma planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Paikesest). Nende mootmed, massid ja tihedused on vorreldavad. Samuti iseloomustab neid vaike kaaslaste arv ja aeglane poorlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Paikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mootmed, aga vaike tihedus. Hiidplaneedid poorlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk vaikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti valja venitatud. Nende labimoot ulatub monest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korraparatu kujuga
Selleks, et taevakehade asukohti taevasfaaril maarata voi kirjeldada, peame paika panema teatud taevasfaari alusjooned ja -punktid. Punkti Maa pohjapooluse kohal nimetatakse taevasfääri põhjapooluseks ehk taeva põhjapoolus. Punkti Maa lounapooluse kohal nimetatakse taevasfäär lõunapooluseks ehk taeva lõunapoolus. Taeva louna- ja pohjapoolust uhendavat sirget nimetatakse maailmateljeks. Taeva poolus on see punkt, mille umber tahistaeva poorlemine naib toimuvat. Taeva pohjapoolus asub Eestis ulalpool horisonti, kuid taeva lounapoolust me siit vaadata ei saa see asub oopaevaringselt allpool meie horisonti. Pikendame Maa ekvaatori tasandit igas suunas kuni loikumiseni taevaskeraga. Loikejoon moodustab taevas kujuteldava ringjoone, mida nimetatakse taevaekvaatoriks. Seega Maa ekvaatori projektsiooni taevaskeral nimetatakse taevaekvaatoriks. Ringjoone
annaabi.ee 
