Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris . Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Halo Halo populatsiooni tähed on koondunud ligikaudu sfäärilisse allsüsteemi ümber Galaktika keskme. Päikese ümbruses moodustavad nad vaid umbes 0.2% siinsest tähtede üldarvust. Oma vanuselt on halo tähed vanimad Galaktikas. Mõhn Galaktika tsentri ümbruses on ära tuntav veel nn. mõhn. See allsüsteem omab märgatavat keskmist pöörlemist,
Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris . Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Halo Halo populatsiooni tähed on koondunud ligikaudu sfäärilisse allsüsteemi ümber Galaktika keskme. Päikese ümbruses moodustavad nad vaid umbes 0.2% siinsest tähtede üldarvust. Oma vanuselt on halo tähed vanimad Galaktikas. Mõhn Galaktika tsentri ümbruses on ära tuntav veel nn. mõhn. See allsüsteem omab märgatavat keskmist pöörlemist,
meie Galaktika nähtava aine jaotuse ja selle aine liikumise alusel hinnatavate gravitatsioonijõudude suuruse vahel. Et neid kahte kokku sobitada oletataksegi, et Galaktika nähtav osa asub omakorda mingi tumeda aine tihendis, mis tingib olulise lisa gravitatsiooniväljale. (nr 1 lk 59, 60) PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris. Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. 6. Tähtkujud Kuidas orienteeruda heledate tähtede küllalt suures hulgas? Sellele küsimusele leidis inimene juba ammu küsimuse: ta hakkas tähti teatud viisil rühmadeks jaotama, neist kujundeid moodustama. Ta kandis oma maapealsed müüdid ja nende teelased - jumalad ja kangelased - üle taevavõlvile
MATEMAATLINE ANALÜÜS II 1. KORDSED INTEGRAALID Kordame kõigepealt mõningaid teemasid Matemaatlise analüüsi I osast. 1.1 Kahe muutuja funktsioonid Kui Tasndi R 2 mingi piirkonna D igale punktile x, y D seatakse ühesel viisil vastavusse arv z, siis öeldakse, et piirkonnas D on määratud kahe muutuja funktsioon z f x, y . Piirkoda D nimetataksefunktsiooni f määramispiirkonnaks. See on mingi piirkond xy-tasandil. Näide 1. Poolsfääri z 1 x2 y 2 määramispiirkonnaks on ring x 2 y2 1. Funktsiooni z ln x y määramispiirkonnaks on pooltasand y x (sirgest y x ülespoole jääv tasandi osa: vaata joonist). Kahe muutja funktsioon ise esitab pinda xyz-ruumis (ruumis R 3 ). Näide 2. Funktsiooni z x2 y 2 graafikuks on pöördparaboloid (vaata allpool olevat joonist) Kahe muutuja funktsiooni f nivoojoonteks nimetatakse jooni f x, y c Näide 3
33. Selgitada piluantenni ehitust ja tööpõhimõtet. Sarnane Hertzi vibraatorile ainult, et pilu servades kulgevad voolud. Cm lainealas kasutatakse kiirgajana õõsresonaatori seinas olevat pilu. Kiirguse suund sõltub pilu mõõdete ja suhtest. Kindla ava mõõdete juures sõltub kiiratav võimsus sellest, kas ava asub voolusõlme või resonaatori sisepinnal oleva laengu lähedal. Kiiratav võimsus väheneb järsult suurenemisega.Rõngaspilu annab ülemisesse poolsfääri samasuguse kiirguspildi.Mille annaks selle keskele paigutatud vibraator, suunadiagramm on sarnane ebasümm. vibraatori omale. 34. Selgitada läätsantennide tööpõhimõtet. Läätsantenn kujutab endast elmagn. läätse ja kiirguri süsteemi.Läätseks on raadioläbipaistvast materjalist kindla pinna kujuga keha, mille murdumisnäitaja ei võrdu ühega. Lääts peab kujundama kiirgurilt lähtuva laine frondi, kujundama kiirguse suuna. LÄÄ
CaO 37...58 K2O 3...29 P2O5 1...8 MgO 5...16 Fe2O3 1...5 SiO2 3...22 Na2O 0,5...3 SO3 1...4 Sulamistemperatuuri järgi kuulub puutuhk raskesti sulavate tuhkade klassi: tuha deformatsioonitemperatuur tDT = 1150...1290 °C, poolsfääri temperatuur tHT = 1230...1500 °C, tuha sulamistemperatuur tFT = 1250...1650 °C. Puidu väike tuhasisaldus, pulbriline tuhk, mis kergesti vajub läbi kitsaste avadega resti ning tuha kõrged sulamistemperatuurid viitavad heale energeetilisele kütusele. Turvas Turvas on geoloogilise vanuse järgi reastatava loodusliku söe kõige noorem liik, mis on tekkinud sootaimede jäänuste mittetäielikul lagunemisel ja koos mineraalainetega ladestumisel niiskes ning
· IT deformatsiooni alguspunkt, koonuse terav tipp ümardub; · ST pehmenemistemperatuur, tuhakoonus deformeerub sel määral, et koonus vajub kokku ja moodustise kõrgus kahaneb selle läbimõõduni (H = B); 17(113) Villu Vares Energia ja keskkond · HT hemisfääriline e poolsfääri moodustumise punkt, koonus vajub kokku poolkeraks (H = 1/2B); · FT voolamistemperatuur vedel tuhk valgub pinnale laiali. Eri kirjandusallikate järgi kõiguvad näiteks puidu tuha sulamiskarakteristikud järgmistes piirides: · deformatsiooni algus IT = 1150 1490°C; · pehmenemistemperatuur ST = 1180 1525°C; · poolsfääri moodustumise punkt HT = 1230 1650°C; · voolamistemperatuur FT = 1250 1650°C.
annaabi.ee 
