metall, mille kristallvõre sõlmedes on molekulid Ga2. Madal sulamistemperatuur. Sulatatud Ga ruumala jahtumisel suureneb. Toatemperatuuril on Ga õhus muutumatu, kõrgemal temperatuuril tekib valge digalliumtrioksiid, mis reageerib edasi: 4Ga + 3O2 2Ga2O3 Ga2O3 + 4Ga 3Ga2O Toatemperatuuril või soojendamisel: Halogeenidega GaHal3 Väävliga Ga2S3 Lämmastikuga GaN Fosforiga GaP ...ja teiste mittemetallide ja poolmetallidega Vee suhtes püsiv, redutseerib hapetest vesiniku. Kasutusalad Kvartstermomeetrites temperatuuri mõõtmiseks; Kergsulavate sulamite koostises, mida kasutatakse sulavkaitsmeis ja tulekaitse signalisatsiooniseadmeis; Ga- ühendeid optiliste klaaside saamiseks; Üle 90% kulub pooljuhtmaterjalide valmistamiseks (põhiühend GaAs). Ühendid Ga2(SO4)3 galliumsulfaat valge kristalne aine, lähteaine galliumhüdroksiidi jt ühendite valmistamiseks.
divesinik H2 endotermilisel protsessil aatomiteks ja tekib monovesinik. Monovesiniku eksisteerimis aeg on lühike.Sellega kaasneb tunduv eksotermiline soojusefekt, mida kasutatakse tehnikas metallide sulatamiseks ja mitmesuguste kõrgtemperatuuri nõudvate protsesside läbiviimiseks. Monovesinik on väga tugev redutseerija, tunduvalt tugevam kui divesinik. Monovesinik ühineb otseselt mõnede metallide või poolmetallidega moodustades vastavaid hübriide. Keemis- ja sulamistemperatuurid väga madalad. Saamine: Vesinik on molekulaarne gaas, lihtainena valem H2. Suurtootmises: looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamisel või katalüütilisel töötlemisel. 1) Hõõguv süsi + veeaur veegaas: C + H2O H2 + CO veegaas katal. CO + H2O CO + H2 eraldatakse pesemisel veega rõhu all 2) Süsivesinike mittetäielikul oksüdeerimisel hapniku või veeauruga: 2CH4 + O2 2CO + 4H2