Barokk arhitektuur + mõisad
Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud.
Barokkehitiste tunnused
Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi
lõpuni. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad
fsaaaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega
aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused
kujundatud poolkealpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone
interjöörides domineerisid tumedad toonid ning levinud oli seina ja laetalade kaunistamine
maalingutega (Albu mõis). Väga palju barokkstiilis hooneid olid planeeringult keskse
mantelkorstnaga vanabalti häärberid, kuid alates 17. sajandist levisid palju ka
kahekorruselised paleelaadsed hooned (Maardu mõisahoone) . Barokklossid olid
koolmekorruselised