Vesi o jahutab 300-200 C piirkonnas liiga intensiivselt, kuid vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt ainult piirkonnas 650-500 oC. Need on vee kui kasutatavama karastusvedeliku põhilised puudused. Teraste kõvadus leiti graafikutelt, kus on näidatud karastatud terase kõvaduse sõltuvus C- sisaldusest (Graafik 2). Graafikutelt leiti, et esimese terase puhul (C-sisaldus 0,4 %) on kõvadus 55 HRC ja teise terase puhul (C-sisaldus 1,25 %) kõvadus poolkarastuse korral 64 HRC. Noolutustemperatuur leiti graafikult (Graafik 3) kõvaduse järgi. C-sisalduseks valiti ülesandes lähteandmetele võimalikult lähedased sisaldused. Leiti, et esimese terase korral (55 HRC ja 0,4 %C) on noolutustemperatuur alla 100 oC see ei tekita olulisi muutusi struktuuris ja mehaanilistes omadustes [2]; teise terase korral (64 HRC ja 1,25 %C) noolutustemperatuur o ~180 C leiab aset süsiniku osaline eraldumine martensiidist ja väga väikeste
Vesi jahutab 300-200 oC piirkonnas liiga intensiivselt, kuid vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt ainult piirkonnas 650-500 oC. Need on vee kui kasutatavama karastusvedeliku põhilised puudused. Teraste kõvadus leiti graafikutelt, kus on näidatud karastatud terase kõvaduse sõltuvus C-sisaldusest (Graafik 2). Graafikutelt leiti, et esimese terase puhul (C-sisaldus 0,4 %) on kõvadus 55 HRC ja teise terase puhul (C- sisaldus 1,25 %) kõvadus poolkarastuse korral 64 HRC. Noolutustemperatuur leiti graafikult (Graafik 3) kõvaduse järgi. C-sisalduseks valiti ülesandes lähteandmetele võimalikult lähedased sisaldused. Leiti, et esimese terase korral (55 HRC ja 0,4 %C) on noolutustemperatuur alla 100 oC – see ei tekita olulisi muutusi struktuuris ja mehaanilistes omadustes [2]; teise terase korral (64 HRC ja 1,25 %C) noolutustemperatuur ~180 oC – leiab aset süsiniku osaline eraldumine martensiidist ja väga väikeste karbiidiosakeste teke
annaabi.ee 
