Tema tihedus Si normaaltingimustel on 2,33 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 1417 °C. 28,086 Räni lihtainena avaldab suurt mõju tänapäeva maailma majandusele. Suurem osa sellest kasutatakse terase rafineerimisel, alumiiniumi valamisel ja kõrgkvaliteetses keemiatööstuses. Suuremat tähtsust omab siiski väike hulk räni, mida kasutatakse pooljuhtidena elektroonikas (<10%), arvuti süsteemides ning teistes laialtlevinud tehnoloogiates. Legeeriva lisandina suurendab räni terase kõvadust ja tugevust (eriti aga voolavuspiiri) ning kuumpüsivust. Samal ajal vähenevad terase plastsuse ja sitkuse näitajaid ning halvenevad tehnoloogilised omadused – surve- ja lõiketöödeldavus.
Mõju terase omadustele – Terase tugevuse ja kõvadus tõus, kuid plastsuse alanemine. Ferriidis lahustunud räni tõstab terase voolavuspiiri ja halvendab terase külmdeformeeritavust. Muud kasutusalad – Suurem osa sellest kasutatakse terase rafineerimisel, alumiiniumi valamisel ja kõrgkvaliteetses keemiatööstuses. Suuremat tähtsust omab siiski väike hulk räni, mida kasutatakse pooljuhtidena elektroonikas, arvuti süsteemides ning teistes laialtlevinud tehnoloogiates. Nikkel (Ni) – Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Nikkel on ferromagneetik, Curie’ punkt on 631K. Mõju terase omadustele – terase sitkuse, külmhaprusläve ja korrosioonikindluse tõus.
Kvartsliiv on samuti ka keraamiliste telliste koostisosa. Silikaati lisatakse Portlandi tsemendi, mis omakorda kombineeritakse kvartsliiva ja kruusaga, et valmistada betooni. Puhas räni metall avaldab suurt mõju tänapäeva maailma majandusele. Kuigi suurem osa metalli kasutatakse terase rafineerimisel, alumiiniumi valamisel ja kõrgkvaliteetses keemiatööstuses (tihti kuumutatud ränioksiidi valmistamiseks). Omab ometi suuremat tähtsust väike hulk räni, mida kasutatakse pooljuhtidena elektroonikas (<10%), arvuti süsteemides ning paljudes kaasaegses tehnoloogias. Kuigi loomade poolt eluks vajalik räni kogus on kaduvväike, on ta siiski bioloogias väga oluline element. Näiteks mitmed meres elavad käsnloomad vajavad seda oma struktuuri ehitamiseks ning samuti on tal suur tähtsus taimede metabolismis. Taimedest leidub räni rohkem kõrreliste vartes, lisaks on teda ka ainuraksete kodades, sulgedes ja villas. NB
..10 - 8 m, isolaatoritel 10 13 ... 10 20 m. Nende materjalide juhtivuste vahepeal on pooljuhid, millede keelutsooni laius on kitsam kui isolaatoritel. Mida kitsam on keelutsoon, seda kergemini võivad valentselektronid üle minna juhtivustsooni. Pooljuhtide keelutsoon on suhteliselt kitsas ( 1,5 eV ) , mis on aga suuresti muutuv temperatuurist, mille tulemusena muutub materjalis voolukandjate arv. Absoluutse nulli juures pooljuhis vabu elektrone ei ole. Pooljuhtidena kasutatakse germaaniumi ja räni, milledel n 10 22 m -3 ( legeeritult ), eritakistused 10 -6...10 8 ja keelutsoonid E Ge = 0,75 ja E Si = 1,112 eV. Pooljuhtides aatomitevahelised paarissidemed ei ole enam täielikud, kui elektron on läinud valentstsoonist juhtivustsooni, seepärast tekib selles aatomis elektriline nivoo puudujääk, nn. "auk ", mille tulemusena aatom muutub positiivseks iooniks. Seega on auk samaväärne positiivse laenguga