Alumiiniumi referaat
Aastal 1845 Friedrich Wöhler, saksa keemik,
jätkas Taani füüsiku katseid ning sai alumiiniumi sulamist väikesed pallid, kuid see ei olnud puhas
alumiinium, vaid sisaldas ka plaatina, elavhõbe ning kaaliumi. Aastal 1854 saadi esimene puhas
alumiinium, mida hakkas kasutama Napoleon III ning oli kallim kui kuld või hõbe, seetõttu nimetati
see väärismetalliks. Edaspidi hakati tootma alumiiniumi suurtes kogustes, kasutades seda rakettides,
poodiumite ja muu sellise tegemiseks. [4]
1.3. Aatomi ehitus
Joonis 1 Aatomi ehitus [5]
Alumiiniumil on aatomis 13 prootonit ja 14 neutronit (Joonis 1). Prootonid jagunevad järgmiselt: 2
esimeses kihis, 8 teisies kihis ja 3 kolmandas kihis. Neutronid on laenguta elementaarosakesed.
Alumiinium on mitteülemineku metall ehk ta saab ära anda 3 elektroni või mitte midagi, kui tast saab
sulam, nt boksiit.
annaabi.ee 
