Kas Eesti oleks pidanud 1939. aastal end sõjaliselt kaitsma?
muutis meeleolu. Lisaks oli vaja teha antud otsus väga lühikese aja jooksul, mis ei jätnud
Eestile piisavalt aega, et koguda sõjalist jõudu ega kutsuda inimesi üles iseseisvuse eest
võitlema, nagu seda tehti vabadussõja ajal.
Samuti oli silmnähtav, et Eesti sõjaline jõud oli mitmeid kordi väiksem kui Nõukogude Liidu
oma. Juba esimesel päeval oleks raskerelvastuses Punaarmee purustanud Eesti Kaitseväe ning
pommilennukite armaada hävitanud tagalas raudteeühendused, sillad ja tööstusasulad, mis
oleks aga takistanud nii uute sõjaväelaste kui ka sõjatehnika juurdepääsu. Isegi kui oleks
leitud viis, kuidas tagada turvaline juurdepääs rindele, siis puudus Eestil kaasaegne relvastus,
näiteks polnud nii lennuväge ega ka vajalikus koguses tanke. Seega võib väita, et Nõukogude
Liidul oli suur sõjaline jõud, millele Eesti ei oleks suutnud vastu panna.
annaabi.ee 
