· Liigitus temperatuurikäitumise järgi o termoplastilised o termoreaktiivsed · Polüalkeenid o mõiste o esindajad nimetus koostis (valem) iseloomulikud omadused kasutamine · Polüestrid o mõiste o esindajad, omadused, kasutamine o biolagunevad polümeerid ja nende keskkonnakaitseline tähtsus · Polüamiidid o mõiste o esindajad, omadused, kasutamine Ülesanded: · Polümeeri valemi järgi nimetuse ja nimetuse järgi valemi koostamine · Polümeeri valemitestst elementaarlülide äratundmine ja neile vastavate monomeeride valemi väljakirjutamine · Monomeeri valemi järgi polümeeri elementaarlüli ja polümeeri valemi väljakirjutamine · Polümeeri valemi järgi saamisviisi (liitumine, polükondensatsioon) äratundmine
Polüamiidid Polüamiidid, polümeerid, mille makromolekulide elementaarlülisid ühendavad nn. peptiidsidemed (CONH). Polüamiidid on valged või helekollased, suure löögi-, tõmbe- ja paindetugevusega materjalid; ei lahustu enamikus orgaanilistes lahustites, lahustuvad kontsentreeritud mineraalhapetes, mõnedes fenoolides ja orgaanilistes hapetes. Polüamiide saadakse ahela lõpus aminorühma sisaldavate aminohapete (7 aminodekaanhappe, 9aminononaanhappe, 10aminodekaanhappe) polükondenseerimisel, laktaamide (nt. 6aminoheksaanhappelaktaami) astmelisel polümeriseerimisel vee manulusel ning diamiinide (nt
22 dtex. Füüsikalised omadused(2) Kiu pikkus: Polüamiidi toodetakse enam filamendina kui staapelkiuna. Staapelkiu pikkuse määrab kasutusotstarve. Staapelkiudu toodetakse pikkusega 40-150 mm. Füüsikalised omadused(3) Tugevus ja venivus: Kiu tugevus ja venivus olenevad kiu keemilisest ehitusest kui ka kiu järelvenitusest. Polüamiidide märgtugevus on 77%-98% ehk niiskus polüamiidi omadusi ei mõjuta. Füüsikalised omadused(4) Termiline püsivus: Polüamiidid sulavad enne lagunemist. Polüamiidid pehmenevad sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril. Põlemisel erituv lõhn meenutab selleri või põlenud luu lõhna. Keemilised omadused Aine Toime polüamiididele Vesi Ei põhjusta keemilisi või füüsikali muutusi Leelised Polüamiidid taluvad leeliseid hästi Happed Taluvad lahjasid happeid, kanged
selliste reaktsioonide tulemusena tekivad: polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Cl n C H = C H -C l (-C H -C H -)n 2 2 2) Polükondensatsioon kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seega ei ole tema elementaarlüli identne lähteaine molekuliga. Tuntuimad on: polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. Polümeeride saamine Ühe kindla monomeeri polümerisatsioonil saadud polümeere nimetatakse homopolümeerideks. Mitme erineva monomeeri polümeerimisel saadakse kopolümeerid, mille ahelas paiknevad vaheldumisi erinevad lülid sellises arvulises vahekorras nagu neid polümerisatsiooniks võeti. Homopolümeer: AAAAAA... Kopolümeer: ABABABAB...
mille töötlemiseks kulub palju aega ja energiat, näiteks klaasi,puitu ja metalli. Plastid moodustavad ligi kaks kolmandikku kogu sünteetiliste polümeeride toodangust. Need jagunevad tarbeplastideks, tehnoplastideks ning eriti kvaliteetseteks plastideks. Tarbeplastid on odavad ning kergesti töödeldavad termoplastid. Tehnoplastid on tugevamad ja vastupidavamad, kui tarbeplastid. Nende hulka kuuluvad näiteks polüamiidid, polükarvonaadid ja polüestrid. Eriti kvaliteetsed plastid on väga heade omadustega, kuid raskesti töödeldavad kuumakindlad polümeermaterjalid, näiteks teflon, polüamiidid ja aramiidid. Polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer, mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Sellest toodetakse näiteks kilekotte. Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel
Sünteetilised orgaanilised polümeerid võivad asendada mõningaid materjale, mille töötlemiseks kulub palju aega ja energiat, näiteks klaasi, puitu ja metalli. Plastid ehk plastmassid moodustavad umbes kaks kolmandikku kogu sünteetiliste polümeeride toodangust. Plastid võib jagada kolme suurde rühma. Tarbeplastid - odavad, kergesti töödeldavad termoplastid. ·Tehnoplastid - tugevamad ja vastupidavamad kui tarbeplastid. Nende hulka kuuluvad polüamiidid, polükarbonaadid ja polüestrid. ·Eriti kvaliteetsed plastid - väga heade omadustega, kuid raskesti töödeldavad kuumakindlad polümeermaterjalid, näiteks teflon, polüamiidid ja aramiidid.
- lagunevad looduses väga aeglaselt - keskkonda saastatakse kile, riide, anumate ja muude jäätmetega Lavsaan - tuntuim polüester - sellest valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmesuguseid tekstiilitooteid polükarbonaadid ehk süsihappel põhinevad polüestrid - väga tugevad - läbipaistvad - keemiliselt püsivad polümeerid - neist valmistatakse optilisi läätsi, arstiriistu, hambaproteese Polüamiidid Polüamiidid polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Nailonkiud - keemiliselt küllaltki püsiv leelis - tugevasti lahjendatud hapete suhtes - ei lahustu õlides ega bensiinis - lahustub mõnedes orgaanilistes lahustites (atsetoonis) - väike kuumuskindlus (mõned sulavad temp. 160 C) - 70 C hakkab oksüdeeruma - vastupidav kulumise ja korduva painutamise suhtes Wallace Hume Carothers - ülikooli õppejõud ja Du Ponti uurimislaboratooriumi juhataja - lõi nailoni
kõrvalained hemitselluloos, ligniin jt. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja rohkesti peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks jne. VALGUD Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid pole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid. Valgud ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Aminohappejääkide arv valgumolekulis ulatub sadadesse ja isegi tuhandeisse, kuid ühes polüpeptiidahelas on harva üle saja aminohappejäägi. Valkude molaarmass asetseb piirides 104 6 x 107. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalkudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteetiline rühm.
Disahhariid - süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Polüsahhariid - polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena. Glükosiidside - side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahe Kodeeritav aminohape - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud Asendamatu aminohape - aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Peptiid - bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega Polüpeptiid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne.
Polüamiidid on: polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidrühm CO- NH-. Neid saadakse Aminohapete polümerisatsioonil : valged või helekollased suure löögi-, tõmbe- ja paindetugevusega materjalid Tööstuslik polüamiid Imekerge ja sealjuures väga vastupidav sünteetiline kiud. Märjalt on kiud sama tugev kui kuivalt. Väga elastne, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Erinevalt teistest keemilistest kiududest imab polüamiidkiud hästi niiskust, samas on ta aga ka vett-tõrjuv. Mikrokiud laseb küll mikroskoopilistest avadest veeauru välja, kuid ei lase vett sisse. On termoplastiline, seega on seda kerge kuumuse mõjul vormida. Polüamiidkiude segatakse enamasti puuvilla, villa, viskoosi või modaaliga, et suurendada toote tugevust, kiirendada kuivamist, muuta toodet kergemaks. Kuna polüamiid ei kortsu eriti ja on kergesti hooldatav, kasutatakse teda spordi -ja vabaaja riietuse, samuti ka sukkpükste, naiste pesu, ujumisriiete, põrandakatete, sirmid...
CH2=CH2 + CH=CHCH3 > (CH2CH2CH2CH2(CH3))n (ko). CH2=CHCH=CH2 > (CH2CH=CHCH2)n (homo). liitumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. polüestrid. dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester. monomeeriks hüdroksükarboksüülhape > polüester. dialkohol + fosgeen (ClC(=O)Cl) > polükarbonaat (polüalkohol). polüamiidid. dihape + diamiin. monomeeriks aminohape. Sahhariidid (polühüdroksükarbonüülühendid). mono glükoos, riboos, desok. oligo sahharoos, maltoos, laktoos. polü tsulluloos, tärklis. aldehüüd (v ketoon) + alkohol) tekkib tsükkel, poolatsetaal, OC ja OH nukleofiilne liitumine. poolatsetaal + alkohol > atsetaal + H=O nukleof as.
6. Kus kasutatakse polüestreid? Mis probleemid kaasnevad loodusele nende ja teiste kunstmaterjalide kasutamisega? Kuidas neid probleeme püütakse leevendada? Polüestrid Väga tähtsad tehnikas, tekstiilitööstuses. Sünteetilised kiud (tekstiilitooted), karastusjoogipudelid. Looduses ei taha plastid eriti laguneda. Sellepärast püütakse luua selliseid biolagunevaid plaste, mis laguneks kiiremini bakterite toimel. 7. Mida kujutavad endast polüamiidid? Mis iseloomustab tööstuslikku polüamiidi nailonit? Mida veel saab polüamiididest teha? Polüamiidid kõige tuntumad on nailon6 ja nailon6,6. Nailonkiud on väga vastupidavad ja neid kasutatakse väga palju tekstiilitööstuses. Kuna polüamiid ei kortsu eriti ja on kergesti hooldatav, seetõttu kasutatakse teda spordi ja vabaaja riietuse, samuti ka sukkpükste, naiste pesu, ujumisriiete (koos elastaaniga), põrandakatete, sirmide ja dusikardinate ning paljude muude
Silikooni kasutatakse köögitarvete tegemisel, mänguasjade tegemisel, meditsiinis, elektroonikas, kosmeetikas, silikoonõlid(autolakk), kuulikindlate vestide vahekiud Looduslikud polümeerid: tselluloos(vill, puuvill), valgud, siid, lateks ja sünteetilised polümeerid on nt: plastmassid ja tehiskiud. Termoplastid on materjalid, mis kuumutamisel pehmenevad ja jahtumisel kõvenevad. Termoreaktiivseteks nim maerjale, mis kuumutamisel vedelduvad ja ende esialgsed omadused taastuvad jahtudes. Polüamiidid on polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidirühm (-CO-NH-). Polüamiid võib moodustada aminohappe molekulide kui monumeeride polükondensatsioonil. (-(CH2)5C NH-) + nH2O Kõige tähtsamad polüamiidid: nailon-6 ja nailon-6,6. Nailonkiud on toatemperatuuril keemiliselt küllaltki püsivad leeliste ja tugevasti lahjendatud hapete suhtes ega lahustu õlides ja bensiinis, aga atsetoonis küll. Nailonkiul on väike kuumuskindlus
satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine: Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähte monomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. Tuntumad kondensatsioonipolümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polükondensatsioonil saadud polümeeri tunneb ära selle 33 järgi, et ahelas on ,,võõras aatom" (,,võõrad" aatomid on kõik peale süsiniku ja vesiniku). 3. Polümeeride kasutamine · Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka plastmassidena.
satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine: Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähte monomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. Tuntumad kondensatsioonipolümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polükondensatsioonil saadud polümeeri tunneb ära selle 33 järgi, et ahelas on ,,võõras aatom" (,,võõrad" aatomid on kõik peale süsiniku ja vesiniku). 3. Polümeeride kasutamine · Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka plastmassidena.
satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine: Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähte monomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. Tuntumad kondensatsioonipolümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polükondensatsioonil saadud polümeeri tunneb ära selle 33 järgi, et ahelas on ,,võõras aatom" (,,võõrad" aatomid on kõik peale süsiniku ja vesiniku). 3. Polümeeride kasutamine · Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka plastmassidena.
mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped.Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. 3. Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. 4. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi 5
karboksülaatrühm. Polümeerid • ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest (monomeerid) • Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka plastmassidena. Plastmassid – sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet • stabilisaatoreid), plastifikaatoreid (vähendavad plastmassi rabedust) ja värvaineid. • Polüestrid ja polüamiidid • Polüestrid – Väga tähtsad tehnikas, tekstiilitööstuses. Sünteetilised kiud (tekstiilitooted), karastusjoogipudelid jt. • Polüamiidid – kõige tuntumad polüamiidid on nailon6 ja nailon6,6. • Nailonkiud on väga vastupidavad ja neid kasutatakse väga palju tekstiilitööstuses. Sahhariidid ehk süsivesikud • Monosahhariidid ehk monoosid – üks rühm sahhariide, mille ahelas on tavaliselt viis (pentoosid) kuni kuus (keksoosid) süsiniku aatomit
alustele. Sellest valmistatakse isolatsioonimaterjale, plastkotte ning kilesid. 3) Polümeeride jaotus omaduste järgi, mõlemast näide. Liitumispolümeer - polümeer, mis on saadud liitumispolümerisatsiooni teel. (Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid). Kondensatsioonipolümeer - polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel. (adiphape, nailon-6,6, lavsaan, polülaktiid). 4) Teada tähtsamaid polüamiide ja polüestreid ja nende kasutusalasid. Polüamiidid: · Erinevad nailonid - sünteetlised kiudmaterjalid (nailonsukad). · Kevlarkiud - kuulikindlad vestid, kiivrid jms. · Polüuretaan - isolatsioonvahud (mõeldud igasuguste hoonete soojustamiseks). Polüestrid: · Lavsaan - tugev ja elastne polüesterkiud. Kasutatakse koos villa, viskooskiu vmt kiuga niidi, riide jms valmistamiseks. · Polüetüleentereftalaat e. PET - joogipudelite materjal. · Polükarbonaadid - plast, mida kasutatakse tööstuses ja ehituses heade omaduste tõttu
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust?...
Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid ja teised sel viisil saadud ained ongi liitumispolümeerid. Polümerisatsioon võib toimuda ka polükondensatsiooni teel, sel juhul moodustub kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi. Nende ainete elementaarlülide erinevus monomeeridega on see, et nendes puudub vee molekuli osa. Tuntuimad kondensatsioonipolüeerid on polüestrid, polüamiidid, looduslikud polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on puhtal kujul tunduvalt kallimad, kui täiteained, mida lisatakse. Selle kasutamise põhjuseks võivad olla ka plastmassi omaduste parandamiseks toote kasutamisele paremaks. Nendeks
nCH2=CH-CH3 (-CH2-CH-)n | CH3 7. Kondensatsioonipolümeer polümeer, mis tekib polükondensatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil. Tunnused 1) igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul 2)elementaaelüli ei ole identne lähtemonomeeriga. Tuntuimad on polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. 8. Millest koosnevad plastmassid? Polümeersest ühendist, täiteainetest, stabilisaatoritest ja plastifikaatoritest. Ftaalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifi- kaatorina) On tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad on vähkkasvajat tekitavad.Ftalaadid võivad põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi. 9. Hermann Staudinger (23
Madratsikatted, mis sisaldavad süsinikkiudusid (Resistat®). Need eemaldavad staatilise elektrilaengu. Lisaks kaitseb Resistat® tolmu ja tolmulestade eest. Mööblitekstiili tootmisel kasutatavad kiud Polüamiid (PA) Polüamiidi ehk nailonit käsitletakse lineaarsete makromolekulidena, mis sisaldavad korduvaid amiidrühmi. Erisuguseid polüamiidi esineb suurel hulgal. Tekstiilkiuks sobiv polümeer leiti 1930. aastal, tööstuslik tootmismenetlus valmis 1938. aastal. Kõige uuemad polüamiidid on mikrokiud ja kuumuskindlad aromaatsed polüamiidid ehk aramiidid. Polüamiidi suurimad tootjad on Hiina, USA, Belgia, India ja Taiwan. Polüamiidi lähteained on eelkõige naftatööstuse kõrvalproduktid. Suurem osa polüamiide toodetakse sulatisketrusmenetlusel. Õhuvoolus jahutatud kiufilamendid külmvenitatakse, venitus surub kiu molecule üksteise vastu ja nende vahel tekivad tõmbejõud, mis parandavad kiu tugevust, hõõrdekindlust ja elaststust.
Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet. Igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Valgu omadused tulenevad aminohappelisest järjestusest. Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Peptiidid Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega. Peptiidside petiidi moleukuli amiidrühm. Polüpeptiidid kui aminohappeid on üle 10. nende hulka kuuluvad ka valgumolekulide polüamiidahelad. Peptiidahel peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnev ahel. Tavaliselt lineaarne, võib olla tsükliline. Oligopeptiidid - 2 kuni 10 aminohappejäägist koosnevad peptiidid. Nende hulgas on antibiootikume, hormoone ning ohtlikke mürkaineid.
(Hüdroksühapetest või dihappedest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustatud polümeer) 31.Polüamiid- polümeer, mis on tekkinud amiidist. (Aminohapedest või dihapest ja diamiinist kondensatsiooni teel moodustatud polümeer) 32.Disahhariid- sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega soetud kaks monosahhariidi jääki 33.Polüsahhariid- monosahariidi(de) jääkidest koosnev polümeer 34.Aminohape-aminorühmaga asendatud karboksüülhape 35.Valk- polüamiidid, mis on ehitatud kodeeritavatest α-aminohapetest. (valkude ehitamiseks on 20 kodeeritavat aminohapet) 36.Rasvhape- hargnemata ahelaga atsüklilised monohapped, mille jääke sisaldavad rasvad 37.Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari 38.Metallide pingerida- metallide (ka H2) järjestus keemilise aktiivsuse
Lahusest või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid- (nailon), akrüül-, polüesterkiudu (terüleen) ja teisi tekstiilikiudaineid. Tehis-ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, nad on tugevad ja kulumiskindlad ning välimuselt ilusad. Mõned neist näitekspolüestrid on ka keemiliselt vastupidavad. Polüamiidid aga kardavad väga happeid. Tehis- ja eriti sünteeskiud lasevad looduslike kiudainetega võrreldes märksa halvemini läbi veeauru. See on tingitud nende vett-tõrjuvatest-omadusest. Sellepärast on 100%-lisest sünteeskiust rõivad üsnagi ebatervislikud. Sünteeskiude segatakse sageli puuvilla või villaga. Vett-tõrjuvate omaduste tõttu on sünteeskiudained tavaliste tekstiilivärvainetga raske värvida. Sellepärast värvitakse mitte kiud, vaid lahus või sulatis , millest
Birgit Võidula ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD11b Juhendaja: D.Tuulik Tallinn 2011SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Aramiidi tuntakse kui sünteetilist kiudu (aromaatsed polüamiidid), mis on kaalu arvestades tugevam kui teras. Sellest saab kõrgefektiivseid polümeerseid materjale. Kõige tuntumad kasutusalad on sõjaväes, korrakaitse ning päästeteenistuses. 2 ARAMIID KUI MÕISTE Aramiid- kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega. Kusjuures vähemalt 85% amiid või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult, ja imiidsidemeid, kui neid üldse
Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid- Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. denatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel renatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste taastumine kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad Täisväärtuslikud valgud (loomsed valgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid organismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades 2. Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma,
Reaalselt kasutatakse isegi lennunduses odavamat maatriksvaiku kallima maatriksvaigu lisandiga. (Kõrgtemperatuursete epoksüvaikude klaasistumistemperatuur on üle 175 °C). Epoksüvaigu kõvendid Kasutusel pikk loetelu aineid, millega epoksürühm reageerib ilma kõrvalaineid eraldamata. Jaotatakse: *Reagendid, mis liituvad epoksüvaiguga *Katalüsaatorid, mis kutsuvad esile epoksüvaigu ristsidumise katalüütiliselt Reagendid Aluselised: Primaarsed, sekundaarsed amiinid; polüamiidid, alifaatsed, amorfsed, tsükloalifaatsed, hetero-tsüklilised amiinid. Happelised: Polüfenoolid, tioolid, anhüdriidid. Katalüsaatorid Tertsiaarsed amiinid, boortrifloriidi kompleksid. OMADUS KÕVENDI Alifaatne Boortrifloriid- Aromaatne Anhüdriid amiin monoetüleenamiin amiin Kõvenemise 120 / 2 93/16+150/2 150 / 2 150 / 4 tempC/aeg [tundi]
Kummile lisatakse väävlit ja kuumutatakse tehakse väävlisillakesed. Mida rohkem väävlit panna kummi sisse, siis muutub kumm jäigemaks. Polüestrid: Kõige tuntum polüester on laksaan terüleen või takronaal.. or faking else. PET polüetüleenterefosfaat plastiktaara. Levinud on PET-st joogipudelite ja topside valmistamine. PET on peaaegu lagunematu. Lagunevate polümeeride hind on väga kallis ja ei suuda võistelda naftast toodetud polümeridega. Polüamiidid on näiteks nailon. Polüamiidid: ... valgud. Valgud koosnevad aminohapetest. R-CH(-NH2)-COOH. Looduses on polü-ained näiteks sahhariidid ehk siis polüsahhariidid. Ntx. Tselluloos, kitiin. Kolloidkeemia. Kolloidsüsteem ehk dispersne süsteem koosneb vähemalt kahest kompolnendist, millest üks on väikeste osadena jaotatuna teises. Dispersioonikeskkond ehk difuusne gaas Dispersiooni aste D=1/d kolloidosakeste diameetri pöördväärtus. S0=S/V
ehitusega (C). tekitada väga väikesi monomeeri agregaate (mitselle) PVC puhutakse süsteemist veeauruga valja. Polümeer Lineaarsed polümeerid on: looduslikest tselluloos, suurusega 100-300 nm (0.1 0.3 mkm). Nendes eraldatakse veest ja kuivatatakse. naturaalne kautsuk ning sünteetilistest polüamiidid, mitsellides on algul väga vähe monomeeri. polüolefiinid jt. Lineaarsed polümeerid lahustuvad Monomeeri põhimass on tilkadena suurusega 1500 nm, Lisades 30-80% plastifikaatorit, täiteainet, värvaineid jt. reeglina orgaanilistes lahustites ning kuumutamisel pinnal on mõned üksikud pindaktiivse aine molekulid. saab toota elastset ja tugevat PVC torude, sulavad
Lahusest või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid- (nailon), akrüül-, polüesterkiudu (terüleen) jt tekstiilikiudaineid. Tehis- ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, nad on tugevad ja kulumiskindlad ning välimuselt ilusad. Mõned neist, näiteks polüestrid, on ka keemiliselt vastupidavad. Polüamiidid aga kardavad väga happeid. Tehis- ja sünteeskiud lasevad looduslike kiudainetega võrreldes märksa halvemini läbi veeauru. See on tingitud nende vett-tõrjuvatest omadustest. Seepärast on 100%-lised sünteeskiust rõivad ebatervislikud. Sünteeskiude segatakse sageli puuvilla või villaga. Vett-tõrjuvate omaduste tõttu on sünteeskiudaineid tavaliste tekstiilivärvainetega raske värvida. Sellepärast värvitakse mitte kiud, vaid lahus või
Sel viisil saadakse liitumispolümeerid. Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid ja teised sel viisil saadud ained ongi liitumispolümeerid. Polümerisatsioon võib toimuda ka polükondensatsiooni teel, sel juhul moodustub kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi. Nende ainete elementaarlülide erinevus monomeeridega on see, et nendes puudub vee molekuli osa. Tuntuimad kondensatsioonipolüeerid on polüestrid, polüamiidid, looduslikud polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on puhtal kujul tunduvalt kallimad, kui täiteained, mida lisatakse. Selle kasutamise põhjuseks võivad olla ka plastmassi omaduste parandamiseks toote kasutamisele paremaks. Nendeks aineteks
korduvateks ühikuteks. (-AAA-)n on see korduvlüli ehk elemntaarlüli, mis moodustab peamise osa polümeerist. 19.14 Selgitada liitumis- ja kondensatsioonipolümerisatsiooni mehhanismi; Liitumispolümerisatsioon See on see AAABBBAAA ehk üks aine hakkab omavahel hakkab liituma, lõhkudes kaksiksideme Kondensatsioonipolümerisatsioon Polüestrite saamine Peaks umbes samamoodi toimuma nagu tavalises kondensatsioonireaktsioonides, H2O ära, alles jäänud ained kokku(CO ja O) Polüamiidid(nailon) Tekivad väga tugevad vesiniksidemed ja tänu sellele moodustub tugev aine. 19.15 Eristada erinevaid kopolümeeride tüüpe; Plokk-kopolümeer (AAABBBAAA)- 19.16 Selgitada mõisteid "polümeerne molekul", "polümeer" ja "polümeermaterjal"; Polümeerne molekul on keemiline mõiste, see molekul koosneb tuhandetest elementaarlülidest Polümeer ehk polümeerne aine on tehniline mõiste ja tegemist on materjaliga, mis koosneb
Mida vähem on kõrvalahelaid, seda suurem on sarnasus lineaarse ahelaga polümeeri omadustele. Polümeeri pikk ahel ei ole tavapäraselt sirges olekus, vaid on ümbritsevate molekulide mõjutuste tõttu keerdunud puntraks. Polümeeride olekut iseloomustab molekulide pakkimuse kord ning tihedus . Esindajad: Polüetüleeni ; Polüstürooli; Polüvinüülkloriidi (PVC); Polütetrafluoroetüleen; Kautsukid saadakse dieenide polümerisatsioonil ja neil on põhiahelas kaksikside; Polüamiidid ; Pihussüsteemid-kahest või enamast faasist koosnevad süsteemid kus üks on ühtlaselt pihustuna jaotunud teisele. Osakeste kogupindala ja ruumala suhe suur.Süsteem kus üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud nim. pihussüsteemiks ehk dispergeeritud süsteemideks. Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid
000 kg/m3 · Raskmetallid ja sulamid: >10.000 kg/m3 (Pt, Pb, Sn) 10)CC-CuSn12N1 taht C- vase baasil materjal: CC- valadina, CuSn12N1- sulamite korral legeerivate elemetide sumbolid ja nende nominaalsisaldus (täisarv %) (ehk siis 12% Sn-i ja 1% N-i) 11)liig.plastid, temp toime jargi Temperatuurile reagerimise järgi liigitakse plastid kahte gruppi: · termoplastid(polüetüleen (PE), polüpropuleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), polükarbonaat (PC), polüamiidid (PA) jt); · termoreaktiivid(epoksüplastid (EP), fenoplast (PF), aminoplastid). 12)oksiidkeraamika koostisest Oksiidkeramika aluseks on oksiidid Al2O3, MgO, ZrO2, SiO2,TiO2, BeO jt. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga, suure kuumuspüsivusega, kuid väikese termokindlusega. II variant: 1)Ruumkeskendatud kuupvõre tähis, k-arv, võreelemendikohtatulevate aatomite arv(baas). K8, k=8, n=1+1/8*8=2 2)Sisendustardlahuse kristallivõre(lahustajakomponendi A kristallivõre on K8)
16.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid: lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed (polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid) ja poolkristallilised (polüetüleen, polüpropüleen, polüamiidid jt). Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. Termoreaktiivsed polümeerid: kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis ei katke. Siia kuuluvad
efekti. Epoksüvaike kasutatakse umbes 0,8 milj tonni aastas kvaliteetsete liimidena, pinnakatetena, valuvaikudena, komposiitmaterjalide maatriks-vaiguna jne. Kõvendid: Jaotatakse reagendid, mis liituvad epoksüvaiguga ja katalüsatori, mis kutsuvad esile epoksüvaigu ristsidumise katalüütiliselt. Reagendid: (arvestatakse moolisuhet) · Aluselised: primaarsed, sekundarsed amiinid; polüamiidid; alifaatsed, aromaatsed, tsükloalifaatsed, hetero- tsüklilised amiinid. · Happelised: polüfenoolid, tioolid, anhüdriidid Katalüsaatorid: · Tertsiarsed amiinid, BF3, kompleksid. 4. Multifunktsionaalsed epoksüvaigud: · Epoksüdeeritud novolakid- baseeruvad epikloorhüdriidil ja pf vaigul. Eelis: parandatud termiline ja keemiline vastupidavus, võrreldes klassikalise epoksüvaiguga. T g kõrgem. Keemilise püsivuse tõttu
· (suur soojuspaisumine). Ajalooline areng 1) Goodyear - Loodusliku kautsuki ristsildamine a) kumm 1938 b) plastik (eboniit) 1851 2) Tselluloos - 1860 a) nitreeritud tselluloos b) tselluloid Vask-ammoniaakkiud (Cu(OH)2+NH3) c) Viskooskiud (ksantogenaat) d) Atsetaatkiud (äädikhappe anhüdriid) 3) Herman Staudninger - 1920.a. tänapäevase makromolekuli mõiste, polümeeriteaduse isa 4) Wallace Carothesrs a) DuPonti firmas alates 1931 b) Polümeeride süntees Polüamiidid, c) polüestrid Kloropreenkumm 5) Karl Ziegler - Stereograafilised polümeerid 6) Giulio Natta - Kõrgtihe polüetüleen, polüpropüleen 7) Paul Flory - Polümeeride reaktsioonide mehhanism, konformatsioon, polümeeride lahused, kummielastsus Plastmasse on väga erinevate omadustega, väljanägemisega ja kestvusega, mis sõltub nende keemilistest omadustest. Erinevate plastide saamiseks lisatakse nende koostisesse lisaaineid
Head barjääromadused Suhtelise niiskuse suurenemine halvendab barjääromadusi Seostub halvasti polüolefiinide, polüestrite ja poükarbonaatidega, hästi PA-ga Kasutatakse: o Barjäärkihina komposiitmaterjalides o Bag-in-box pakendid o kaanetatavad karbid o termovormitavad karbid PA- Enamus plastist valmistatud köögiriistadest on polüamiidist, nt kulbid, pannilabidad, spaatlid,nugade käepidemed. Polüamiidid on keemiliselt stabiilsed ning võivad taluda töötemperatuuri kuni 200C-ni. Polüamiidide peamiseks ohuks on migreeruvad primaarsed aromaatsed amiinid. Hea barjäär õlile ja rasvale, halvem gaasidele Absorbeerib niiskust Enamkasutatavad nailon 6 ja -66 koos LDPE-ga vaakuumpakendamisel, eriti liha ja juust Amorfne nailon – jäigem ja gaasikindlam Aromaatne nailon – MXD-6 (m-ksülüüladipiniid) – paremini töödeldav ja
Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester). 2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad: ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus on näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. 3) Termoaktiivsed polümeerid kõvastuvad kuumenemisel, kuid ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Näiteks reaktoplastid (fenool-formaldehüüdvaik ja melamiin-formaldehüüdvaik), kummid (saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel). 4) Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata
Juhul kui märgumine on väga halb või puudub toimub immutamine vaakumis. 48. Alumiiniumsulamite kaitse korrosiooni eest. a) Anoodne töötlus ja keemiline oksüdeerumine. Kaitsva oksiidikihi paksuse kunstlik kasvatamine. b) Metalliliste katete tekitamine. Plakeerimine, metalliseerimine pihustamise teel. c) Protekteerimine. d) Lakid, värvid, kaitsvad määrded. 49. Termoplastilised plastmassid. Polüetüleen, polüamiidid, polüuretaanid, fluoroplastid. 50. Alumiiniumsulamite anoodne töötlus. Tugeva katte moodustamine materjali pinnale elektrolüüsi abil. Elektrolüüsil alumiiniumi anoodil tekib õhuke oksiidikiht mis omab suurt elektrilist takistust . Teostatakse spetsiaalses vannis: detailid asetatakse vanni anoodidena, katoodina kasutatakse pliid või vanni korpust. Elektroodiks on 20% väävelhappe lahus
(Hüdroksühapetest või dihappedest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustatud polümeer) 31.Polüamiid- polümeer, mis on tekkinud amiidist. (Aminohapedest või dihapest ja diamiinist kondensatsiooni teel moodustatud polümeer) 32.Disahhariid- sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega soetud kaks monosahhariidi jääki 33.Polüsahhariid- monosahariidi(de) jääkidest koosnev polümeer 34.Aminohape-aminorühmaga asendatud karboksüülhape 35.Valk- polüamiidid, mis on ehitatud kodeeritavatest -aminohapetest. (valkude ehitamiseks on 20 kodeeritavat aminohapet) 36.Rasvhape- hargnemata ahelaga atsüklilised monohapped, mille jääke sisaldavad rasvad 37.Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari 38.Metallide pingerida- metallide (ka H2) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides
. Kokku on neid 20, mille hulka kuuluvad, näiteks glütsiin, alaniin, proliin jne. Kodeeritud aminohapped jagunevad omakorda asenamatuteks ja asendatavateks. Inimene hangib asendamatud aminohapped läbi toidu, et hoida kokku energiavarusid. Neid on kaheksa ja nad on kättesaadavad läbi loomse toidu. Asendatavad aminohapped suudab inimene ise sünteesida. (Ibid.; 28.04.16) Peptiidid on bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need α-aminohapped. Oligopeptiidid on kahest kuni kümne aminohappest koosnevad peptiidid. Nende hulka kuuluvad antibiootikumid, hormoonid, aga ka ohtlikud mürkained. Polüpeptiidid on üle kümne aminohappe koosnevad peptiidid. (Tuulmets 2006: 101) Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, ent kõik ei pruugi olla tingimata valgud. Valke nimetatakse ka
c) Plastifikaatorid- vähendavad plastmassi rabedust, muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Homopolümeer-polümeer, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. Kopolümeer-polümeer, mis valmistatakse erinevate monomeeride polümerisatsiooni teel. Polüestrid polümeersed ained, mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. N: lavsaan(dakron,terüleen), etaandiooli polüester. Polüamiidid-on polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-) Nailonkiud ei ole tervislikud, kuumuskindlad , kuid on püsivad leeliste ja tugevasti lahjendatud hapete suhtes. Polüsturool- O: klaasitaoline, kõva, rabe, lah. orgaanilistes ainetes. K: valatud tarbeesemed, soojusisolatsioon Teflon: O: erakordselt püsiv, temperatuuri kindel. K:keemiaaparatuur, isolatsioon, praepanni kattekiht. Pleksiklaas- O: läbipaistev, ilmastikukindel K:klaasiasendaja
kõrvalharud. Ruumilised polümeerid on nt vulkaniseeritud kautsukid. Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused ka pärast jahtumist. 21. Polümeerid kondesatsiooni reaktsioonide baasil. Kondensatsioon ehk astmeline polümerisatsioon, mille käigus kasutatakse funktsionaalsete gruppide reaktsioone, nagu esterdamine või amiidi teke. Kondensatsioon- polümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüuretaanid, fenoolformaldehüüdvaigud. Näiteks, tasakaaluline reaktsioon alkoholi ja karboksüülhappe vahel, kus tekib ester. Vee eraldamine reaktsiooni paremalt poolelt aitab tasakaalu nihutada paremale. CH3CO2H + C2H5OH = CH3CO2C2H5 + H2O . Edasine reaktsioon ja vee eemaldamine viib lõpuks polüetüleentereftalaadi moodustumiseni: n HO2C C6H4 CO2CH2CH2OH = HO -/ CO - C6H4 CO2CH2CH2O -/H Polüetüleentereftalaat (PET) + (n - 1) H2O
8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt. Osaliselt kristallilised on näiteks polüetüleen (eriti kõrgtihe), polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiidid (nailon), polüetüleen-tereftalaat (polüester) jt. Esinevad ka vedelkristalsed polümeerid. Neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne (nemaatilised) või kahedimensionaalne (smektilised) (joonis 8-8). Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid (polüarülaadid) ja täisaromaatsed polüamiidid (polüaramiidid). 8.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid
8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt. Osaliselt kristallilised on näiteks polüetüleen (eriti kõrgtihe), polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiidid (nailon), polüetüleen-tereftalaat (polüester) jt. Esinevad ka vedelkristalsed polümeerid. Neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne (nemaatilised) või kahedimensionaalne (smektilised) (joonis 8-8). Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid (polüarülaadid) ja täisaromaatsed polüamiidid (polüaramiidid). 8.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid
teistsuguseid lahendusi. 35) Geosünteetide liigitus, nende omadused · geotekstiilid,· geovõrgud,· geomembraanid,· geosünteetilised savivahekihid ja· geokomposiidi · otsene päikesevalgus (ultraviolettkiirgus); · kuumus (kuum asfalt on kõrgema temperatuuriga, kui mõnede polümeeride sulamistemperatuur); · madal temperatuur (väga madala temperatuuri juures muutuvad polümeerid hapraks); · pH-tase (vette või vett sisaldavasse keskkonda paigaldatud polüestrid lagunevad kõrge ja polüamiidid madala pH-tasememõjul); · tugevalt keemiline keskkond. 36) Kas geovõrgud on kasulikud teedeehituses ja mis kasu sellest on? · kihipaksuse vähendamine (olenevalt olukorrast 30-50%); · kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3 korda); · kandevõime suurendamine; · erinevate vajumite ühtlustamine; · kohalike nõrkade kohtade katmine; · maapinnas olevate tühimike ületamine 37) Mis on geosünteetide ülesanded ja iseloomustus? · filtreerimine; · separeerimine ehk eraldamine;
nukleiinhape) - Kaubanduslikud nimed on väga levinud ( ligi 35 tuhat plasti-ja kiunime) Näit: nailon ( polüamiid); teflon ( polütetrafluoroetüleen), pleksiklaas (polümetüülmetakrülaat), makrolon ja leksaan ( polükarbonaadid). - Monomeeri järgi protsessist lähtuvalt nimetamine on kõige rohkem kasutusel. Polüpropüleen, polüetüleenoksiid, polü - e kaprolaktaam - Funktsionaalse rühma järgi nimetamine lähtub koostisest, kuid nimed iseloomustavad terveid polümeeride klasse. Polüamiidid, polüestrid, epoksüvaigud - Süstemaatilised nimed lähtuvad koostisest (IUPAC), kuid on keerulised. Polü(1-atsetoksüetüleen) - Polüvinüülatsetaat Üldiselt: - Polümeeride nimed ei ole kunagi päris täpsed - Molekuli kuju ( hargnemine) jääb nimes kajastamata - Lõpprühmad jäävad nimes reeglina kajastamata - Makromolekulide erinev molekulmass jääb nimes kajastamat - IUPAC-i tahtmisel on suund süstemaatiliste nimede kasutamise poole Polümeeride füüsikalised omadused