91, vastake küsimusele lk.93! Rootsi väed talvitusid Laiusel Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk 1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku Käsu Hansu nutulaul 1709 - Poltaava lahing Poltaava lahing Poltaava lahing Käsu Hansu nutulaul Oh, ma vaene Tarto liin! Kui ta sedä kuulda sai, Mes sündi nüüd siin minoga, et Roots pallav pääle paist, perätu ma ole siin, sis ta Vennemaale vei, kes võib mo pääle kaeda? kik see liina rahvast väest, Mo patt mulle tegi seda, esändä ning emändä et mul johtu nii suur häda, ülihallest ikiva seda peä nüüd tundma siin. Venemaale minnen siin. Oh, ma vaene Tarto liin!..
· Vene armee juhtkond vangistati · 1701 moodustati talupoegadest maamiilits (tegeleti väejooksikute ehk desertööride otsimisega) · Venelased toibusid lüüa saamisest · Uueks vene armeejuhiks sai Boriss Seremetjev · Venelaste esimene võit rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus 1701 · 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused · Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus · Riigimõisad tagastati endistele omanikele- restitutsioon
17-19 ptk Tunnikontroll 1. Aastaarvud 1558-1583 – Liivi sõda 1629 – Altmarki vaherahu 1645 – Brömsebro rahu 1700-1721 – Põhjasõda 1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt 1709 – Poltaava lahing 1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale 1721 – Uusikaupunki rahu 2. Põhja- ja Liivisõda (tulemused ja aastaarvud) Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale -Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints)
ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. aastal, hakati moodustama maakaitseväge. Ligikaudsete arvestuste järgi värvati maakaitseväkke 7000-8000 eesti ja läti talupoega. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest ja pidid taluma ka kaotusi. Sõja ajal suri katku umbes 200 000 eestlast ja 1712. aastaks oli Eestisse veel jäänud 150 000-170 000 inimest. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708-1709 olnud erakordses pakases ja sellepärast olid nad 1709 aasta juunis halvas seisus ja kaotasid Poltaava lahingu. Selle lahingu ajal polnud võimalik kasutada suurtükkide laskejõudu, sest neil oli laskemoonapuudus. Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt
Eestlased venemaal. Lühike sisu:Sõbrad otsustavad otsida varandust. Kristjan jutustab eestlastest venemaal. Tegelased : andres, Andrei, Natasa, Kristjan aga nendega koos – Peeter Esimene, Ferdinand Johann Viideman ja Jakob Hurt. Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter, aga ajalooliselt – Narva. Poltaava ja Sankt-Peterburg. - Jah, huvitav lugu... Lihtsalt nagu raamatus... Otse nagu „kapten Granti lapsed”. No kuidas, hakkame otsima varandust või mitte? – küsis Andrei. - Aga kuidas, kas meil on valikut? Muidugi hakkame – nõustus Natasa. - Ma ei oodanud teilt teist vastust. – tunnistas rahulolev Andres. - Aga mis, kas palju eestlasi elas Venemaal? - Ja kuidas veel! – kisas Kristjan. -
Miks prantsusmaa 17.sajandil pidevalt sõdis? Ta tahtis oma põlisvastaseid habsburge ära hävitada. Kuidas õnnestus viini linnal pääseda türklaste ülemvõimu alla sattumast? Jan 3 Sobieski juhtimisel hävitati türklased. Miks kujunes rootsi vastane koalitsioon? kuna rootsi oli suur ja võimas ning tugevaim riik läänemere ääres. Milliste sündmustega algas põhjasõda? Saksa väed ründasid riiat 1770.Aastal Mis lahing tõi põhjasõja käiku pöörde? Poltaava lahing. Kuidas mõjutas Vene vägede võit poltaava all eesti saatust? Tallinn vallutati venelaste poolt Mis rahuleping lõpetas põhjasõja? Uusikaupunki rahulepinguga.
1704. aastal Narva piiramine · Peipsi järv · 12 meeskonda · 7 laeva Tartu rüüstamine · Linna kaitsemine ida poolt · Linna kaitsemine põhja poolt · 13. juuli 1704.aasta Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga · Narva piiramine · Peeter I plaan Narva linna vallutamiseks · Poltaava lahing Eestimaa ühendamine Venemaaga. · pärisorjuslik kord · uue sõjasadama rajamine · Manufaktuurid, rahavabrikud, söögikojad, saeveskid Kadriorg Peeter I reformid · Sõjaväereform · Õukond euroopalikum · Uurali · Maaniulatuvad kuued rauamaagikaevandus ·
alasid. Linnade elanikud küüditada (enamuses), keelustati postisaadestite toimetamine. 1708.a. oli Peeter I Rootsi eduka lahingutegevuse järgi Poolas arvanud, et Karl pöördub tagasi Eestisse. Seda teadmist omades lasi Peeter Tartu täielikult hävitada. Alates 1710. Aastast laastas Eestit katk, mis jäi viimaseks. Sellel aastal toimus ka Riia ja Tallinna kapituleerumine (lepingud). Põhjasõda oli jõudmas finaali, sest Rootsi oli andmas käest oma juhtpositsiooni (kaotati Poltaava lahing 1709). Venima jäänud sõda (Karl XII kangekaelsuse tõttu) lõpetati 1721 (Uusikaupunki rahu). Rootsi sai tagasi Soome, Venemaale jäi Ingerimaa ja Eesti, Põhja-Läti
alustasid tagasimarssi vene piiride poole.Karl XII ei võtnud vastu ühteki rahulepingu pakkumist.Venemaa läänepiiri loodi surmatsoon,kust elanikud olid suures osas küüditatud ,kariloomad ära aetud ,viljapõllud hävitatud,kaevud mürgitatud jne.Eesti küüditati 1708 aasta juulis Tartu linnakodanikud ja linna tehti maatasa.Narvat otsustati kaitsta ,kuid kodanikud küüditati Venemaale.Karl XII sõjaretk suundus Baltikumi asemel Ukarainasse ja ebaõnnestus.1709 sai rootslased lüüa Poltaava lahingus.Poltaava lahing oli üks otsustavamaid lahinguid euroopa ajaloos:üks suur riik tõusis suurriigiks ,teine suurriik langes kolmandajärguliseks suur riigiks.Rootsi jätkas küll 12 aastat sõda ,kuid mitte võidu vaid parema rahutingimuste nimel.Sõda kestis nii kaua vaid tänud teistele suurriikidele- Türgi,Inglismaa ja Prantsusmaale. Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt. Venemaa kasutas ära poltaava lahingu võittu ,et vallutada Eesti-Liivimaa täielikult.1709
· Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. · 1703 venelased ründasid Eesti idapoolt · 1704 Peeter I Narva ja Tartu piiramine · 1709 Poltaava lahing Peeter I purustas rootslaste peaväe täielikult · 1710 29.sept kapitulatsioonile allakirjutamine Talupojad · Põlluharimine ei edenenud · 1700. talurahvarahutused · Püüti värvata Rootsi sõjaväkke · Moodustati maaüksusi Tulemused · Eesti ühendamine Venemaaga · Tallinnas suri ¾ elanikkonnast katku · Rootsi maavägi oli purustatud · 1718. langes Karl XII · 1721
Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta 1630-sekkus Rootsi 1635- asuts sotta Prantsusmaa vestfaali rahuleping(1648) 1683-tungisid t8rklased, 200 000-mehelise vaega Viini alla, tormijooks loodi tagasi linna kaitsjate poolt Pohja soda-1700-1721 1700- alguses Saksi vaed rundasid Riiat, feil, siis Narvat, jalle feil 1704 langesid Venemaa katte Tartu ja Narva 1708-rootslased venemaale 1709 kevadel asusid rootslased piirama Poltaava kindlust, Venemaa voitis 1710 vallutasid Vene vaed Riia ja Tallinna, ka Soome, 1721 soda loppes Uusikaupunki rahuga
*1701a.-Erastvere lahing } Vene väed saavutasid võidu *1702a.-Hummuli lahing } Rootsi vägede üle. *1704a-Venelased vallutasid Tartu ja Narva. *Vene väed saavutasid edu ka Ingerimaal. 1703-alustati Sankt-peterburgi asutamist neeva jõe suudmesse. *1708 -Lesnaja küla juures hävitasid Venelased Rootslaste toidu-ja moonavoori. *1709a. suvel-Poltaava Lahing.Venelased saavutasid võidu Rootsi vägede üle. (8.juuli 1709) *1708-Tartu hävitamine. *1710-Riia,Pärnu,Kuressaare ja Tallinna vallutamine venelaste poolt. *Sõjategevus jätkus Soome ,Norra aladel ,Läänemerel jne. *1721-Uusikaupunki rahuleping. Rootsi oli sunnitud Venemaale andma Eesti-ja Liivimaa,Ingerimaa ja Lõuna -Karjala. *1741-1743 ning 1788-1790 -Rootsi katsed baltimaad tagasi vallutada.
Juba enne Narva lahingut 1700. aastal, hakati moodustama maakaitseväge. Ligikaudsete arvestuste järgi värvati maakaitseväkke 7000- 8000 eesti ja läti talupoega. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest ja pidid taluma ka kaotusi. Sõja ajal suri katku umbes 200 000 eestlast ja 1712. aastaks oli Eestisse veel jäänud 150 000-170 000 inimest. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708-1709 olnud erakordses pakases ja sellepärast olid nad 1709 aasta juunis halvas seisus ja kaotasid Poltaava lahingu. Selle lahingu ajal polnud võimalik kasutada suurtükkide laskejõudu, sest neil oli laskemoonapuudus. Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes.
enese biograafiline mõtestamine. Eredaimalt väljendus Puskini romantism ,,Lõuna-poeemides": ,,Kaukasuse vang" (1822), ,,Mustlased" (1827). Ta alustas ka värssromaani ,,Jevgeni Onegin" (avaldati peatükkide kaupa 18251832). Pagendusaastad Mihhailovskojes kujunesid Puskini jaoks pöördeliseks, temast oli saanud Venemaa esiluuletaja, keda huvitasid nüüd isiksuse ja rahva roll ajaloos, ajalooprotsessi seaduspärasused. Ta kirjutas tragöödia ,,Boriss Godunov" (1825), poeemid ,,Poltaava" (18281829) ja ,,Vaskratsanik" (1833), jutustus ,,Kapteni tütar" (1833). Erilise tähtsuse tema loomingulises biograafias sai nn. 1830 a. Boldino sügis, mille jooksul kirjutas ta ,,Belkini jutustused", nn ,,väikesed tragöödiad" (,,Ihnus rüütel", ,,Mozart ja Salieri", ,,Kivist külaline", ,,Pidu katku ajal") ja luulet. Need teosed tähistavad realismi süvenemist Puskini loomingus, selle tulemusena hakkas ta hiljem proosavormi eelistama (,,Dubrovski", ,,Kapteni tütar", ,,Padaemand").
Euroopas toimunud ususõjaks. Eesmärgiks oli Habsburgide võimu vähendada, sest nendele kuulus suur osa Euroopast. Suurriikide vahel olid suured pinged. Tulemuseks nõrgendab Prantsusmaa Saksamaad ning Rootsi kehtestab ülemvõimu Läänemerel. 1648. aastal Vestfaali rahu. 10. Põhjasõda Toimus 1700.-1721. aastal Põhilised sõdijad oli Venemaa ja Rootsi. Venemaa eesmärk oli kehtestada ülemvõimu Läänemerel. 1709. a – Poltaava lahing – rootslased piirasid Karl XII juhtimisel Poltaava ümber, kuid said sealt lüüa. 1721. aastal lõppeb sõda Uusikaupunki rahuga. Tulemus: Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ning ei olnud enam Euroopa suurriik, Venemaa tõusis suurriigiks ning sai ülemvõimu Läänemerel.
põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale. 1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe kaldale, Rootsilt võidetud maale rajas Peeter uue linna, Sankt Peterburgi. 1712 aastal sai Sankt Peterburgist peamine kokkupuutepunkt Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Kasutatud kirjandus 1. Michael M. Hart, Maailma sada mõjukamat inimest, 2001 2. J
põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale. 1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe kaldale, Rootsilt võidetud maale rajas Peeter uue linna, Sankt Peterburgi. 1712 aastal sai Sankt Peterburgist peamine kokkupuutepunkt Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Kasutatud kirjandus 1. Michael M. Hart, Maailma sada mõjukamat inimest, 2001 2. J
koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel põhinevasse loomingusse toob kargust eesti rahvaviis ning rahvuslikku paatost Lydia Koidula, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jt. Isamaaluule. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas, 1873. aastast kuni elu lõpuni töötas köster-organistina ja õpetajana Ukrainas, Poltaava saksa koguduse koolis. Aleksander Saebelmann-Kunileid suri 27. juulil.1875.aastal Ukrainas Poltaavas. Olles kõigest 29 aastane. Looming Kunileiu kompositsioonikatsed olid alanud juba Valga seminaris. 1867. aasta suvel kirjutas ta oma esimese koorilaulu ,,Veel pole kadunud kõik". Laul näitab noore helilooja tõsist kompositsiooniannet ja kalduvust dramaatilisele väljendusele. Kunileid püüdis oma loomingus erineda siin laialt tarbitud saksa sentimentaalsetest koorilauludest
# Kohtul 3 aastat # Kui õigust ei saa võid edasi kaevata Rootsi kuningale. Põhjasõda ja Peeter I * Toimus 1700 - 1721 * Sõdisid : Poola + Venemaa + Taani Rootsi KAOLITSIOON = riikide liit. Sõja põhjused * Venemaa soov laiendada ( nn. aken Euroopasse ). * Vastuseis Rootsi ülemvõimule Läänemerele. * Rootsi raske olukord ( näljahädad ja 15 aastat kuningas ). Kõige tähtsam lahing Poltaava lahing 1709 Sõja tulemused ( uus kaupunkti vaherahu 1721 ) * koalitsioon võidab * Eesti läheb Venemaa valitsemise alla. * Rootsi ei ole enam suurriik. Peeter I * Ta oli tsaar. * Ta valitses Venemaad. *Võitis sõdasid. * Käskis meestel hebed maha ajada. Valitses 1682 1725 aastatel. Mis oli Balti erikond? Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. Balti Kubermang ja Venemaa Kubermang
lõpetama. 1708. aasta algul alustas Karl XII sõjakäiku Saksimaalt Moskva suunas. Erakordselt vihmane suvi muutis Venemaa teed läbipääsmatuteks ning seetõttu hakkas sõjapidamine venima. Vägede moonastamisel tekkis raskusi sest venelased kasutasid põletatud maa taktikat. Karl XII pöördus suunaga Ukraina poole lootes sealt toetust leida, kuid enamus kasakaist siiski ei liitunud. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708. aasta talve karmis pakases. Poltaava lahingus 27. juunil 1709. aastal sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa ning lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. Karl XII pääses aga paari tuhande mehega Türgisse. Kuna olukord muutus Rootsile lootusetuks, loovutati valdav osa oma valdustest Saksamaal. 1721. aastal kirjutati Soomes alla Uusikaupunki rahuleping Venemaaga ning see lõptetas ka Põhjasõja. Rootsi sai Venemaalt tagasi Soome, kuid
1701. a. Moodustati talupoegadest maamiilits. Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn SanktPeterburg. 1704.a. vallutasid Vene väed Tartu ja Narva. 1708. a. Küüditati Tartu kodanikud Venemaale ja linn purustati. 1709. a. Said rootslased rängalt lüüa Poltaava lahingus. *Eesti ja Liivimaa vallutamine Peeter I lubas kinnitada kõik aadlike, kiriku ja linnade vanad õigused ja tagastada mõisad. Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Venemaale 1710. 1721.a. sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega sai Venemaa endale Eesti ja Liivimaa, kuid tagastas Rootsile Soome ja 2 miljonit taalrit. Aastaarvud 1671 vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus. 1654 sai Rootsi kuningaks Karl X Gustav 1656 alustas Venemaa Rootsiga sõda
6) 1708 Lahingud Põhja Eestis, suurim Vinni mõisa väljadel. OLUKORD EESTI ALAL MUUTUS KOHUTAVAKS: KÕIK TARTU ja NARVA linnakodanikud küüditati koos peredega Venemaale. KOGU TARTU LINN LASTI ÕHKU. Praktiliselt oli linn tühi ja linna polnud. Ajalukku on jäänud Puhja köstri KÄSU HANSU kirjutatud ,,nutulaul". Eestis algas taas katkuaeg. Katku suri 200 000 eestlast. Alles jäi u. 120 000 140 000. 7) 1709 suurim maismaalahing Põhjasõjas: POLTAAVA lahing. Karl XII kaotab maismaal lõplikult. Põgeneb koos sõjaväe riismetega Türgisse. Kavatseb uuesti jätkata sõda. 1715 alles jõuab tagasi Rootsi. 1718 ründab Norras üht kindlust, langeb kas norralaste või oma meeste kuulist. 8) 1710 - Rootsi garnison Tallinnas alistub: suurem osa oli katku surnud. 29.sept.1710 kirjutatakse alla Harku mõisas kapitulatsiooniaktile. Tunnistatakse Vene ülemvõimu. Rootsi ja Venemaa vahel toimuvad veel merelahingud
rootslastele sobiv kuningas. Rootsi ainsaks vastaseks oli siis Venemaa. Rootsi väed alustasid sõjaretke Moskvasse kavatsusega seal sundida venelasi Rootsile soodsat rahu sõlmima. Poolast taganevad väed ei osutanud alguses mitte mingit vastupanu. Rootsi mõju jäi ka kavandatust aeglasemaks. Oma mõju oli ka erakordselt vihmastel ilmadel. Teed muutusid läbipääsmatuteks. Enne talve tulekut pöördusid Rootsi väed Moskva kaudu lõunasse ,et kevadel piirama hakata Poltaava kindlust. Suvel jõudsid ka sinna vene väed. 8.juulil 1709.aastal toimunud lahingus said rootslased hävitavalt lüüa. Kuningas Karl XII-l õnnestus põgeneda ja vangilangemisest pääseda. Sõja Tulemuseks oli, et : · 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. · Rootsi sai Venemaalt tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning kahjutasu 2
Peeter I asus kõigepealt piirama Narvat, kus Rootsi väed purustasi Vene väed. Rootsi liikus oma vägedega Poola poole arvates, et Venemaa eikujuta enam ohtu, kuid Vene väed rüüstasid kindral Seremetjevi juhtimisel Eesti- ja Liivimaad ning 1704. aastal vallutasid Narva ja Tartu. Suures hirmus Karl XII ees lasi Peeter kõik Tartu elanikud küüditada ja linn täielikult purustada. 1709. aastal said Rootsi väed venelastelt Poltaava lahingus hävitavalt lüüa ja sellega oli Eesti ala saatus otsustatud.
Rootsi vägede moonastamise. Karl XII pöördus Moskva suunalt Ukrainasse, lootes leida toetust hetman Mazepa juhtimisel Ukraina iseseisvuse eest võitlevatelt kasakatelt. Enamik kasakaist Mazepaga siiski ei liitunud. Ka olid venelased jõudnud hävitada Ukraina toidu- ja sõjamoonalaod. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708/1709. a. talve erakordses pakases. Eriti halvas Rootsi vägede võitlusvõimet laskemoonapuudus, mistõttu ei olnud võimalik kasutada suurtükkida tulejõudu. Poltaava lahingus 27. juunil 1709 sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa. Karl XII koos Mazepa ja paari tuhande mehega pääses Türgisse. Lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn
venelased põletatud maa taktikat, mis tegi võimatuks Rootsi vägede moonastamise. Karl XII pöördus Moskva suunalt Ukrainasse, lootes leida toetust hetman Mazepa juhtimisel Ukraina iseseisvuse eest võitlevatelt kasakatelt. Ka olid venelased jõudnud hävitada Ukraina toidu- ja sõjamoonalaod. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708/1709. a. talve erakordses pakases.Eriti halvas Rootsi vägede võitlusvõimet laskemoonapuudus, mistõttu ei olnud võimalik kasutada suurtükkida tulejõudu. Poltaava lahingus 27. juunil 1709 sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa. Lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes
Tema surmaga lõppes ka Rootsi suurriigiaeg. Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid 1699. aastal sõjalise koostöö lepingu ja 1700.aastal algas põhjasõda. Põhjasõja algul saavutasid Karl XII ja tema armee kiireid edusamme. Kui ta aga Poola vastu pöördus, andis see Peeter Suurele aega Pererburi rajamiseks ja Balti laevastiku asutamiseks ning armee ümberkorraldamiseks. Karl XII alustas pealetungi Venemaal 1708. aastal. Kui rootslased kaotasid Poltaava lahingu, vallutasid venelased Soome ja Balti provintsid. Karl XII suri Fredrikshaldi lähedal, kus ta sai surmava lasu. See tähendas ka Rootsi suurvõimu lõpliku kokkuvarisemist. Rootsi sunniti loobuma Viiburist ning suuremast osast Karjalast ning Balti provintsidest Venemaa kasuks, Pommeri osadest Preisimaa ja Bremen- Wendenist Hannoveri kasuks. Rootsi suurvõimu kokkuvarisemist on sageli peetud Karl XII isiklikuks süüks, kuid lähemal
Sõjad algasid et naabrite arvelt oma valdusi laiendada. Diplomaatiline olukord põhjasõja eel: 17. sajandi II poolel oli rootsi muutunud läänemere valitsejaks. 1699 sõlmiti saksamaa pealinnas liit rootsi vastu. Liidu eesmärk oli likvideerida rootsi ülemvõim läänemerel. Laiendada oma territooriumi. Eesti alade vallutamine venelaste poolt: 1704 vallutati tartu ja narva. 1708 viidi läbi suur küüditamine tartus, narvas ja valgas. Sealsed saksa linnakodanikud veeti venemaale. 1709 poltaava lahin, mis tõi põhjasõtta pöörde. Karl 12. sai purustavalt lüüa ja see võimaldas venemaal baltikumi vallutamise lõpule viia.1710 alguses kapituleerus riia. 29sept kapituleerus tln. eestimaa vallutamise tegi lihtsamaks katk. Pärast tlna kapituleerumist kestis põhjasõda veel 11 aastat, kuid lahingutegevust eesti aladel enam polnud. 1721 uusikapunki rahu: venemaa sai eesti, liivi ja ingerimaa ja osa kagu soomest. Venemaa
Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele. Eesti mehi hakati võtma Rootsi maamiilitsasse. II periood 1705-1707: Eesti ala oli suhteliselt rahulik periood. Oli kujunenud välja mõtteline piir. Suuremaid lahingud polnud, vastastikku korraldati rüüsteretki. Sõjategevuse põhiraskus oli kandunud Poola-Venemaa alale. III periood 1708-1710: Põhilahingud toimusid Poola-Vene alal. (1708 a Lesnaja lahing ja 1709 a Poltaava lahing); rootsi väed löödi puruks ja Karl XIIs koos Mazepaga põgenes Türki. 1708 toimus esimene sõjaline kokkupõrge Vinni mõisa lähedal ja rootslased kaotasid. Venelased kartsid Rootsi peavägede ja Karl XII siia jõudmist ja selles hirmus lasti süstemaatiliselt õhku Eesti? Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole. ,,Käsu-Hansu nutulaul" 1710 vallutasid vene väed Riia ja enamus vallutamata linnu; asusid Tallinnat piirama
Põhjasõda - 1700.a 19.novembril Rootsi väed Narvale appi, Vene väed alistati - 1701.a septembris Vene väed uuesti Eestisse, Rootsi löödi tagasi - 1701.a detsembris Vene vägede võit Erastvere lahingus - 1702.a Hummuli lahigus Rootslaste järjekordne kaotus - 1704.a hävitati Rootsi Peipsi järve laevastik Põhjasõda - 1704.a langesid venelastele Tartu ja Narva - 1708.a Vinni lahingus said rootslased lüüa - 1709.a Poltaava lahingus alistati rootslased täielikult - 1710.a alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn - 1710.a 29.septembril alistus Harku mõis - 1720.a Rootsi - Vene otsustav merelahing - 1721.a Uusikaupunki rahu, Eesti alad liideti Venemaaga Põhjasõja lõpp Täname kuulamast!
· Veel tema teoseid: "Lugu valgest varesest" (1931) "Pirnipuu" (1936) "Pähklikoores" (1937) "Mõrane peegel" (1939) "Raudsed roopad" (1942) "Leib" (1942) · Kaks viimast käsitlevad mineviku olustikku. · Varasem luule on koondatud kogusse "Tolm ja tuli" (1936) · Alveri lüüriline luule hoogustus sõjapäevil. · Luuleloomingu enamik on ilmunud valikkogus "Tähetund" (1966). · Hilisem luule: "Eluhelbed" (1971) · Tõlked: poeemid "Poltaava" ja "Vaskratsanik" (1948) · Alveri hilisluule on rikkam ja mitmekesisem varasemast. Raugad Õlal valged juuksed, sammus raudne raskus, ootad mind sa pargis kord novembri iilis. Samuti kui köiteid sinu mantli taskus aimub küpsi mõtteid roomalase-profiilis. Ning siis tulen mina õhtu lillas lõõmas naftaliini pilvi hajutades keebis, nägu loori taga paksult kuivas kõõmas jumal tead, mis salvist, jumal teab mis seebist.
Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Kõige eredamalt väljendub Puskini romantism poeemides "Kaukaasia vang" (1820-1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajaloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused. Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid ajaloolised
1700 12. veebruar Riia linna ründamisega algab Põhjasõda 1700 oktoober Karl XII saabub Eestisse 1700 19. november Narva lahing 1701 Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist 1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla 1710 Pärnu Ülikool lõpetab töö 1710 Katkuepideemia algus 1711 Katkuepideemia lõpp 1721 Uusikaupunki rahu, millega Eesti läks Venemaa alla
ristiisadeks. Legendi kohaselt istutas Karl XII enne lahkumist pastoraadi aeda kolm pärna, millest üks kasvab seal praegugi. 1701. a mais lahkus Karl XII Kuramaale. Põhjasõja lõpp (kuni 1721) 1704.a vallutas Peeter I Tartu, Narva ja Jaanilinna. 1708/09.a tungis Karl XII Venemaale ning ühendas Ukraina vabastamiseks jõud kasakahetman Mazepaga. Talv osutus Karl XII vägedele raskeks- levisid taudid ning toimusid pidevad venelaste kallaletungid. 1709.a said Karl XII väed Poltaava lahingus lõplikult lüüa ning kuningas ise põgenes Türgisse, kus sultani abiga piirati sisse Peeter I väed. Kuna venelased olid nõus loovutama Aasovi kindluse, said nad loa vabalt lahkuda. 1710.a viis Venemaa Baltikumi vallutamise lõpule, langesid Riia, Pärnu, Kuressaare ja Tallinn. 1718.a naases Karl XII Türgist ning langes Fredrikshaldi kindluse piiramisel. 1721.a sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki rahu, millega Rootsi loovutas Venemaale Liivi-,
Karl XII pöördus Moskva suunalt Ukrainasse, lootes leida toetust hetman Mazepa juhtimisel Ukraina iseseisvuse eest võitlevatelt kasakatelt. Enamik kasakaist Mazepaga siiski ei liitunud. Ka olid venelased jõudnud hävitada Ukraina toidu- ja sõjamoonalaod. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708/1709. a. talve erakordses pakases. Eriti halvas Rootsi vägede võitlusvõimet laskemoonapuudus, mistõttu ei olnud võimalik kasutada suurtükkida tulejõudu. Poltaava lahingus 27. juunil 1709 sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa. Karl XII koos Mazepa ja paari tuhande mehega pääses Türgisse. Lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn
Kus sa peatud?" Andrei katkestas neid ühe lausega: - Sõbrad, ma praegu teile niisugust jutustan, et te toolilt üksteise järel maha kukute! Kuulake, milleks ma siia sõitsin... Eestlased venemaal. Lühike sisu:Sõbrad otsustavad otsida varandust. Kristjan jutustab eestlastest venemaal. Tegelased : andres, Andrei, Natasa, Kristjan aga nendega koos Peeter Esimene, Ferdinand Johann Viideman ja Jakob Hurt. Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter, aga ajalooliselt Narva. Poltaava ja Sankt-Peterburg. - Jah, huvitav lugu... Lihtsalt nagu raamatus... Otse nagu ,,kapten Granti lapsed". No kuidas, hakkame otsima varandust või mitte? küsis Andrei. - Aga kuidas, kas meil on valikut? Muidugi hakkame nõustus Natasa. - Ma ei oodanud teilt teist vastust. tunnistas rahulolev Andres. - Aga mis, kas palju eestlasi elas Venemaal? - Ja kuidas veel! kisas Kristjan. - Noh, räägi meile, kultuuri ja ajalooliste sidemete spetsialist, mida sa sellest tead?
9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn 5. Sõda jätkub: Tartu ja Narva vallutamise järel sõjategevus Eestis mõneks ajaks vaibus, piirdudes mõlemapoolsete väiksemate rüüsteretkedega vastase alale 1708. aastal toimus suurem lahing Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega 1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale Vologdasse 1709. aasta juuni lõpul toimus Ukrainas Poltaava lahing, milles Peeter I purustas täielikult rootslaste peaväe 1710. aasta alguses kapituleerus vene võimude ees Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning septembris Tallinn 29. septembril 1710. aastal hirjutati alla Harku kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid 6. Põhjasõja lõpp. Eesti ühendamine Venemaaga: 1710 1711
Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus Tulemused: 1.Venemaa - sai endale Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa ning Kagu-Soomest koos Viiburiga 2.Venemaa - sai väljapääsu Läänemerele 3.Rootsi - sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 miljonit riigitaalrit ja sai õiguse
Frederik Neljas- Taani kuningas, Rootsi valdusi soovis vallutada; Rootsi väed tungisid Kopenhaageni ning sundisid vaherahu tegema. Peeter Esimene- jättis oma mehed lahingus üksi, Karl Kaheteistkümnes andis oma vägedele käsu rünnata, Vene väed põgenesid, Vene värd läksid Rootsi poolele üle. Valearvestus Karl Kaheteistkümne poolt: hindas rootslaste edu üle, tulemuseks oli see, et Venemaa vallutas Narva ja Tartu. 1709. Eestile otsustav kuna sõjaõnn pöördus venelaste poolele- Poltaava lahing. Venelased purustasid Rootsi peaväe ja rootslased ei suutnud enam Eestit ja Liivimaad enda valduses hoida. 1710- levis katk, otsene sõjategevus lõppes; 29.sept kirjutati alla allaandmislepingule millega Rootsi vägi alistus. Uusikapunki rahu: Rootsi aeg Eestis lõppes. Eesti läks Vene alla. Eesti 8 aastaks Vene võimu all- Rootslased said õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 tuhande rubla väärtuses teravilja. Sõjaeelne lepe ning
1629- Altmargi vaherahu. Rootsi-Poola. Kogu mandri-Eesti läks Rootsi võimu alla. (+Riia ja Põhja-Läti) * Rootsi valdusi hakati kutsuma EESTIMAAKS ! 1645- Brömsebro rahu- Taani kaotab ka Saaremaa Rootslastele. 3. PÕHJASÕDA 1700-1721 Eesti ala vallutamine: 1701- Vene riigi rüüsteretked Eestisse 1704- Vene väed piirasid korraga Tartut ja Narvat ; Ida-Eesti vene võimu käes, Lääne-Eesti Rootsi võimu all. 1708- Tartu inimesed küüditati ja tühi linn lasti õhku 1709-Poltaava lahing - venelased võitsid 1721- Uusikaupunki rahu - Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa liideti Vene riigiga. ROOTSI AEG LÄBI ! - Eesti jääb 2-ks aastaks Vene võimu alla. Eestlased põhjasõjas : -hoidsid rootslaste poole -nõrk relvastus, talumeestel puudus väljaõpe, vanad relvad ja venelastelt saadud mõõgad -sõjalärmirahutused (talupojad rüüstasid mõisaid ja röövisid vara) -sõda jättis rahva mällu tugeva jälje -,,vana hea Rootsi aeg" 4. RAHVASTIK 13. 17
· Dekabristide uus, ebaõnnestunud ülestõus · Tuli käsk viia Puskin keisri juurde, kuid Nikolai I jättis ta ellu, et suurendada populaarsust · Pagendusaastad said läbi ning ta kolis tagasi Peterburi Puskini elu aastatel 1826 1830ndate alguses. Boldino sügis. · Tsensuur loomingu üle, range kontroll ütluste üle; kahel korral algatati süüasi · Luuletused ,,Läkitus Siberisse", ,,Arion" ja poeem ,,Poltaava" kandsid varjatud vabaduse sõnumit; keiser oli suurem despoot kui ta isa · 1828 armus Moskvas kaunisse neidu; tegi abieluettepaneku, algul ebamäärane, kuid siis jaatav vastus · Sai isalt väikese mõisa ning läks Boldinosse asju ajama, epideemia tõttu jäi sinna 3ks kuuks karantiini · Intensiivne ja kunstiküps periood Boldino sügis (sept dets 1830) · Looming saavutas täisküpsuse: o Lõpetas ,,Jevgeni Onegini"
taas rootslaste kaotusega. See jäi ka viimaseks märkimisväärseks välilahinguks Eesti alal. 1708 talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud koos peredega Venemaale, sama aasta suvel lasti õhku praktiliselt kogu Tartu linn. Nimetatud sündmust kajastab Puhja köstri Käsu Hansu kirjutatud ,,nutulaul", mille autorina peetakse teda esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks. 1709 Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustas Peeter I rootslaste peaväe täielikult. Venelaste ülekaalukate jõudude ees kapituleerusid 1710 Riia, Kuressaare, Pärnu, Tln. Piiratavate vastupanu nõrgendas katk. 29.09.1710 kirjutati Tlna lähedal Harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus, Eestimaa rüütelkond ja Tlna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. o Põhjasõja lõpp. Eesti ühendamine Venemaaga. Kannatused eesti rahva jaoks polnud veel lõppenud
1820. aastal avaldas Pushkin oma esimese täispika luuletuse ''Ruslan ja Ljudmila'', mis oli eriline oma teema ja stiili poolest. Puskin kirjtas ka loodusluulet, mis said populaarseks: `'Sügis", "Talvine tee" ja "Talveõhtu". 1823. aastal kirjutas ta romantilisi poeeme nagu `'Kaukaasia Vang'', `'Bahtsisari purskkaev'' ja `'Mustlased'', mis tõid talle heakskiidu ja populaarsust. Hiljem kui ta oli uurinud põhjalikumalt ka Venemaa ajalugu ilmusid `'Poltaava'' ja `'Vaskratsanik''. Temalt ilmus ka kuulus värssromaan `'Jevgeni Ongein''. Proosa 1830ndatel kirjutas Pushkin valdavalt proosat. 1831. imlus teos `'Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused''. Tuntuks sai ka `'Padaemand'' ja ilmusid ajaloolised jutustused `'Dubrovski'' ja `'Kapteni tütar''. Draamateosed 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Pushkin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline".
Sõda lõppes 1648. Aastal Vestfaali rahuga. Sõja tulemusel Saksa keisri võim nõrgenes, ent vürstide oma suurenes, ning Saksamaa jäi jagunema u 300 iseseisvaks väikeriigiks. Põhjasõda(1700-1721) 17. Sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere võimsaim riik. Seetõttu moodustasid Taani, Venemaa(Peeter I) ja Poola(August II Tugev) Rootsi Vastu Koalitsiooni. Sõja algus oli Rootsile edukas, kuid sõjaõnn pöördus Poltaava lahingus(1709) ning 1710 vallutas Venemaa Riia ning Tallinna. Sõda lõppes Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki rahuga 1721. Aastal ning Rootsi kaotas oma valdused Eestis ja Põhja-Lätis. Valgusajastu 17. sajandil kujunes Euroopas uus mõtteviis, mida nimetati Valgustuseks. See mõttevool hindas Inimmõistust ja katsetustega saadud teadmise, vastandades end niimoodi keskajale. Valgustus andis ka olulise tõuke teaduse ja kultuuri arengule ning suurendas sallivust teiste uskude suhtes
1700. aasta augustis alistus Rootsile Taani ning sama aasta novembris võideti Narva lahingus Venemaad. Kui Rootsi peaväed olid liikunud Riia linna alla seda piiramisrõngast vabastama tungisid 1701. aasta septembris Venelased uuesti Eestisse ja alustasid Eesti alade rüüstamist. Sellest hetkest hakkas Rootslaste sõjaõnn Venelaste vastu kaduma ja juba 1702.aasta 19. juulil toimunud Hummuli lahingus kaotasid Rootslased taas Venelastele. Murrang Põhjasõjas toimus alles Poltaava lahingus 27. juunil 1709.aastal kui Rootslased jäid taas Venelastele alla ja sellega oli ka sõja saatus otsustatud. Tallinn langes Venemaale 29.septembril 1710. aastal ning Põhjasõda lõppes 30.augustil 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Põhjasõja järel läks Eesti 200aastaks Venemaa võimu alla. Rootsi aja elul ei olnud midagi viga, võrreldes varasemaga, samas ei olnud see aeg ka kiita, talupojad pidid kõvasti tööd rügama, et pered ära toita ja kõik maksud ära maksta
Euroopasse". 17. sajandil kuulutas sõja Rootsile. Ta asutas 1703 Rootsi kaubalinna Nyeni (Nevanlinna) asemele Peterburi ja muutis selle 1712 Venemaa pealinnaks. 1704 alustas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, alistades Tartu ja Narva. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele lasti Tartu linn ka õhku. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltaava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I
1. Kui suur oli Eesti rahvaarv peale Liivi sõda? Peale sõda oli rahvaarv ~100 000 in. Põhjused: sõda; Suur nälg; katk. 2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi. 3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. 4. Milline oli Eesti halduslik jaotus Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa. 5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist möö...
19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilja võtta. Reduktsioon tühistati(mõisad anti tagasi, mõisnike omavoli suurenes). Säilis luteri usk(töökultus ja inimene pidi oskama lugeda)
1706. aastal sõlmisid Karl XII ja August II Altranstädti rahu, millega kuurvürst loobus Poola troonist ja ütles lahti liidust Venemaaga. Nüüd soovis Karl XII vallutada Moskva, et seejärel Venemaaga soodsat rahulepingut sõlmida. Peeter I püüdis otsustavat lahingut aina edasi lükata, kuid tänu vihmastele ilmadele ei jõudnud Rootsi väed nii kiiresti Moskvasse. 1709. aasta 8. juulil toimus Peeter I juhtimisel Poltaava lahing, mis otsustas terve Põhjasõja saatuse. Rootslased said selles lahingus hävitavalt lüüa. Venemaa sõlmis Rootsiga 30. augusti 1721. aastal Uusikaupunki rahu, millega ühtlasi lõppes ka Põhjasõda. Venemaa senini isegi suurte valdusesse lisandus pärast Põhjasõda ka Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ning Karjala kannus koos Viiburi linnaga. Peale Poltaava lahingut, 27.juunil 1709. kirjutas Peeter P. F. Apraksinile: ,,Nüüd on Peterburi alusmüüri viimane kivi Jumala abiga paika
4. oli puudus kõigest 5.lumetorm puhus otse vastu 6. Peeter I lahkus 7. halb ettevalmistus sõjaks 4. Rootsi vägede talvitumine Laiusel 4. Eesti ala vallutamine. Õpik lk. 92 ja vihik. 1. Karl XXII lahkumine Eestist 1701.aasta suvel 2. Tartu ja Narva vallutamine venelaste pool 1704 3. küüditamine Tartus, Narvas ja Valgas 1708 aasta talvel (Käsu Hansu "Nutulaul" Esimene teadaolev eesti soost luuletaja, räägib Tartu langemisest 4. Poltaava lahing- pööre põhjasõjas, kus Karl XXII sai purustava löögi ja see võimaldas Venemaal Baltikumi vallutamise lõpule viia 5. Kapituleerumine Venemaale 1710 aastal 6. Põhjasõja jätumine väljaspool Liivimaad 5. Uusikaupunki rahu. Sõja tagajärjed. Vihik. 7. Uusikaupunki rahu 1721 a. Venemaa sai Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest b. Venemaa maksis Rootsile kahjutasu c
annaabi.ee 
