"poloonoiumi" - 1 õppematerjal

Tuumaeneergia ja selle kasutamine

Aastal 1896 avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi tumenemise. Ta nimetas neid uraanikiirteks. Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn ''uraanikiired'' on omased ka mõnedele teistele ainetele (nt tooriumile) ja nad nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks. 1898. aasta keskel avastas abielupaar Curie veel ühe radioaktiivse elemendi poloonoiumi ja viis kuud hiljem raadiumi. Aatomituuma avastas oma katsete käigus E.Rutherfor 1911. aastal . Uraanituumast energiasaamise alguseks oli aga Otto Hahni ja Fritz Strassmanni avastus aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis omakorda võimelised teisi uraanituumi lõhustuma, tekitades nii ahelreaktsiooni. See avastus avaski tee tuumaenergia kasutamisele, mida hakati ka kiiresti realiseerima.