Kriminoloogia konspekt
iseloomulik kogu vaadeldava perioodi kestel aga Saaremaale ja Hiiumaale.
Kui vaadata kuritegude arve 100 000 elaniku kohta, oli Tallinn 2001. aastal samuti kõige
suurema kuritegude arvuga regiooniks Eestis, ületades Eesti keskmise näitaja ligikaudu
1,6 korda. Teisel kohal asus Narva ja kolmandal üllatuslikult Võrumaa 100 000 kuriteoga
elaniku kohta. Kõige madalamad kuritegevuse näitajad iseloomustavad Saaremaad ja
Hiiumaad.
Siiski ei saa üksnes politseistatistikale tuginedes hinnata tegelikku kuritegevuse taset,
kuna see ei hõlma latentset kuritegevust sotsioloogilised uuringud, mille andmetel
näiteks ajavahemikus 1992-1999 ei ole olulisi muutusi elanike vastu suunatud
kuritegevuse üldises tasemes toimunud. Küsitlustulemuste põhjal tehtud järeldus
kuritegevuse taseme suhtelisest stabiilsusest 1994-1999 on enam-vähem kooskõlas ka
politseistatistikaga, millest samuti on täheldatav üksikisikute ja nende vara vastu suunatud