Jüriöö ülestõus- kas talupoegade mäss, vabadusvõitluse lõppvaatus või vandenõu?
mässuna võõrvõimu vastu, muistse vabadusvõtluse lõppvaatusena või hoopis Taani ja Saksa ordu
vahelise salajase kokkuleppena ühiseks tegutsemiseks?
1343. aasta ööl vastu 23. aprilli, st jüriööl alustasid talupojad hoonete süütamist, mis pidi olema, kui
märgutuli Harjumaa sakslastele ja edastama sõnumit talupoegade mässust võõrvõimu vastu.
Kroonikatest on teada, et mässu tõstmine tolleaegses keerulises poliittilises olukorras oli eestlastel
ettekavatsetud ja põhjendatud, sest vasallide võim kasvas üha enam. Lõpuks oli vasallidel lubatud
talupoegi lausa surma mõista. Ristiusustatud eestlastel oli vaja näidata enda sõnaõigust, mis tol ajal
neil praktiliselt puudus.
Jüriöö ülestõusu ei saa nimetada vabadusvõitluse lõppvaatuseks, sest eestlased olid ammu leppinud
ristiusuga kõrvuti elamisega. Vabadusvõitluse lõpu ja Jüriöö ülestõusu vahele jääb 116 aastat, kui