ratsionaliseerivale toimele. Mõjutavateks faktoriteks on lihtsad ja ebaproblemaatilised motiivid ja huvid, millesse erutus sekkub ainult juhuslikult. Schumpeter kirjeldab ka klassikalise dontriini püsimajäämise põhjuseid. Ta ütleb, et doktriini teoreetiliseks aluseks olev utilitaristlik ratsionalism on surnud, keegi ei pea seda enam poliitilise korralduse tõepäraseks teooriaks. Teises demokraatiakonseptsioonis räägib ta konkuretntsist juhtpositsioonide pärast. Poliitikauurijad on võtnud omaks klassikalise demokraatiadoktriini vastu suunatud kriitika. Demokraatia printsiip tähendab mõnel juhul seda, et valitsusohjad tuleb anda nende kätte, kes omavad suuremat toetust kui ükski konkureeriv indiviid või meeskond ja see omakorda kindlustab enamussüsteemi seisundit demokraatliku meetodi loogika raames, kuigi me võime selle hukka mõista põhjustel, mis jäävad sellest loogikast väljapoole. Kuidas siis printsiipi rakendada
annaabi.ee 
