Elektri ja soojuse tootmine Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Narva elektrijaamad, mis annavad üle 90% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Kui elektrijaama kõik katlad töötavad, on Balti elektrijaam 765 MW elektrit. Balti elektrijaama ühe tunni võimsus on võrreldav: Tänan kuulamast! Kasutatud materjal http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/ff/Kukersite.JPG https://www.energia.ee/et/polevkivi http://www.geoeducation.info/geoturism/polevkivi/levikukaart2.gif https://www.energia.ee/-/doc/10187/power/kaevandamine-est.png http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/2c5e7d1d/file63724522_cabad4c3.jpg
minu arvamus. Kokkuvõttes peaks referaadi sisule ka viitama: seal on kaevandamisest ja energiast ja kukersiidist, diktüoneemaargilliidist palju ei ole. Ma järgmine kord lähen igaks juhuks ekskursioonile. 9 Kasutatud kirjandus Aarna, A. 1989. Põlevkivi. Tallinn: Valgus http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/kogumik/2012/artiklid/KAEVANDAMINE%20JA %20KESKKOND_7.pdf https://www.energia.ee/polevkivi http://geoeducation.info/wp-content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://maenduseajalugu.blogspot.com.ee/2012/09/polevkivi-ajalugu.html http://maeopik.blogspot.com.ee/2012/08/kamberkaevandamine.html http://maeopik.blogspot.com.ee/2008/12/allmaakaevandamine.html http://maeopik.blogspot.com.ee/2012/08/valjakkaevandamine.html http://maeopik.blogspot.com.ee/2008/12/aukkaevandamine.html http://maeopik.blogspot
on juba kaevandatud · Kasutuskõlblikku varu on 1- 2 miljardit t · Põlevkivi vanus ~450 milj aastat · Paikneb 10- 70 m sügavusel · Kaevandatav kiht on 2,7 2,9 m paksune · Ordoviitsiumi ajastul tekkinud http://www.geoeducation.info/geoturism/polevkivi/pohja_kivioli_kar_labiloige.gif Põlevkivi kaevandamine Jaguneb: · Pealmaa kaevandamine e karjääriviisiline · Allmaa kaevandamine Tuleta meelde eelised ja puudused!" ·http://ecocrete.eu/images/image_galleryB.jpg Võrdle! Eelsied puudused · Karjäär · Allmaa- kaevandus Põlevkivikarjäärid Aidu karjäär Narva karjäär Põlevkivikaevandused Estonia kaevandus Viru kaevandus
Albu Põhikool Põlevkivi- taastumatu ressurss referaat Koostaja: Margit Liiva 2015 Sissejuhatus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. ...
rasvas lahustuvad, raskesti lagundatavad. Kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Laanemere kaladest on dioksiini tottu murgised ule 7 aastased suured raimed ja heeringad. Raskemetallid Metallilised elemendid, mille tihedus on 5 g/cm3 Ag, As, Au, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr Keskkonna suhtes on ohtlikumad: As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu. Pb, Hg, Cd ei ole elusorganismides mingit funktsiooni Raskmetallid ohku: kivisoe, polevkivi, puitkutuste, turba, raske kutteoli poletamisel. Raskmetallide heitkoguseid on voimalik vahendada suitsugaaside puhastamisega, nt. multitsuklonites. 3) Koaktsioonid, interaktsioonid organismide suhted (lad. co koos, actio tegevus). Liigisisesed suhted s. o. ühe liigi isendirühmade suhted. Liikidevahelised suhted eri eluvormide ja eri liikide isendite vahelised suhted, tsönootiliste suhete peamine rühm.
Kõrgendatud H2S (0,5-4,58 mg/l) ja B(0,43-0,48 mg/l) Lubatud on vastavalt 0,05 mg/l ja 0,3 mg/l 17. Mis viitab reostusele Kvaternaari veekompleksis Tartus? Kõrge NO3- sisaldus 18. Kui palju pumbatakse välja vett Eesti põlevkivi kaevandustest ja karjääridest ööpäevas? Ministeeriumi väitel pumbatakse ööpäevas välja 600 tuhat kuupmeetrit vett, mida on väga palju ja tuleb piirata.? (http://uudised.err.ee/v/eesti/074c3236-e271-42bd-8455-77cc08166257/teadlane- polevkivi-kaevandamise-tegelik-moju-pole-teada) 19. Miks ei ole reostunud Ida-Virumaal Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi vesi? Veekompleksi ülemises osas on mineraalsus väike,vesi mage 20. Milliseid veekomplekse toidab Pandivere regionaalne põhjavee toiteala? Silur-Ordoviitsium veekompleks Kordamisküsimused teemale 8: 1. Milliseid ohte kujutab keskkonnale veisekasvatus? Veisefarmid toodavad palju sõnnikut, mis võib tuua kaasa pinna- ja põhjavee reostuse forfori ja lämmastiku ühenditega. 2
php?energeetikute-ametiuhing- molgutab-streigi-motteid http://www.postimees.ee/271107/esileht/siseuudised/298104.php?raukas-eestisse- tuumaelektrijaama-ehitamine-voib-olla-moodapaasmatu http://www.postimees.ee/261107/esileht/majandus/297864.php?ligi-soovitab-rajada-eesti- oma-tuumajaama-sillamaele http://www.postimees.ee/171107/esileht/majandus/296071.php?ttu-asub-uurima-hiiumaale- tuulepargi-rajamist http://www.postimees.ee/061107/esileht/majandus/293857.php?keskkonnaministeerium- tahab-polevkivi-kaevandamist-piirata http://www.postimees.ee/211007/esileht/majandus/290763.php?peipsile-voib-kerkida- mitusada-tuulikut http://www.postimees.ee/141007/esileht/majandus/289338.php http://www.postimees.ee/100907/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/282048.php http://www.postimees.ee/040907/esileht/majandus/280925.php 11
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20 sajandil NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamine algas peatselt pärast iseseisvumist ning lõppes suuremas osas 1997. aastal. http://elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=947&keel=eesti http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks.
annaabi.ee 
