Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Tarapita oli eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Friedebert Tuglas avaldas Tarapita ajakirja esimeses numbris võimude vähest kultuurihuvi tauniva kirjutise ,,Kirjanduse ja kunsti osa riigi eelarven". August Alle vastandas poleemilises kirjutises Iseseisvus ja meie" välise, formaalse iseseisvuse tõelisele vaimsele iseseisvusele, kuulutades: ,,Maha iseseisvus kui ainult kroonu! Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur!" Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti
raudne kinnas näkku. Aega ennast aga ei jätkunud. 1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Sarnaselt pealkirjastatud värssmontaazi autor Juhan Sütiste avaldas 1940. aastal "Varamus" artikli "Meie uusromantika pärapoeesia", milles andis Talviku luulele järsult eitava hinnangu. Isegi "Kohtupäevas" ei leidu tema arvates midagi arvestamist väärivat. Sütiste sonade järgi on kogu poeedi looming "...lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." Poleemilises tuhinas tehtud väärotsustus jäi pikaks ajaks külgekleebitud sildina Talviku loomingule. Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust; käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu, nende hulgas 1939. aastal kirjutatud "Loojak" lausa prohvetlik nägemus eelseisvast: Varsti, varsti enam keegi õrna roosipuud ei hari. Üle lossi, üle seegi langeb surma tuhkjas vari. /.../ Helin, hanguv kellamalmis, enam Loojani ei lenda. Tüki leiva pärast valmis
annaabi.ee 
