Füüsika kt. 1 konspekt
deformeeritakse nii, et dipoolmoment samuti suureneb. Mõlemal juhul püüab väli
asetada dipoolimomente korrapäraselt, väljasihiliseks. Soojusliikumine omakorda
püüab korrapära ära kaotada. Polarisatsioon on seda tugevam, mida tugevam on
väline väli . Tugevam väli suudab dipoole korrapäraselt asetada, s.t soojuslikule
liikumisele ebakorrapärale- vastu seista.
Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga
seda nim dielektriku polarisatsioonivektoriks ehk polarisatsiooniks. Antud
kohas aines võetakse ruumielement V ning summeritakse seal asuvate
molekulide dipoolmomendid . Tulemus jagatakse ruumielemendi suurusega, s.t
leitakse nimetatud kohas ruumiühiku dipoolmoment. Keha pindadele tekkinud
kompenseerimata laengud kannavad polarisatsioonilaengute nime.
9. Elektrinihke vektor D.
Elektrilise induktsiooni vektor.
Gaussi teoreem vaakumis:
Dielektrikus:
Uus kuju, kuid läbi sama kinnise pinna
annaabi.ee 
