mrirts ja 23. september - heuad.ine ja siigisene udrdpaeusus, 2l juuni - suuine pooriptieu. b) Mhrgi joonistele digetesse kohtadesse: ekuaator, pdhja- ja l1unapoorijoon, pdhja- ja l1unopoloarjoon. c) Tiihista ala, kus esineb vastavalt polaarplev ja polaaroo. d) Tliida lungad. 21. juuni- suvine pööripäev 1)................ Pliike paistab seniidispõhja . poorijoonel ja valgustab rohkempõhja ...poolkera. PolaarpAev on (millises piir- põhja ja- lõunapolaar- konnas?) põhjapooluselt põhjapolaarjooneni joon ja polaaroo lõunapooluselt lõunapolaarjooneni suvi. Eestis on sel ajal ............. 22.dets. -talvine pööripäev 2) ............... Piiike paistab seniidis lõuna
Meie talvel toimub neil nö jaanipäev. Maa vööndit paralleelide + 23o27' ja 23o27' vahel nimetatakse troopiliseks voondiks ehk palavvoondiks. Laiuskraadidest ± 66o33' pooluste poole asuvaid alasid nimetatakse polaarehk külmvoonditeks (Arktis ja Antarktis). Troopiliste ja polaaralade vahele jäävad parasvoondid. Seega on maakera jaotatud viieks temperatuurivööndiks. Poolustel tõuseb Päike vastavalt kevadisel või sügisesel pööripäeval terveks poolaastaks (polaarpaev) ja loojub samuti terveks poolaastaks (polaaröö). Refraktsiooni tõttu on polaarpäev mõne ööpäeva võrra pikem polaarööst. Maa orbiit on ellipsikujuline . Ellipsi fookuskauguste erinevuse suhe suurema pooltelje pikkusesse (ekstsentrilisus) on Maa orbiidi elliptilisusest ja ekliptika kaldest järeldub huvitav asjaolu, et põhjapoolkera suvi pole identne lõunapoolkera suvega, ega talv talvega. Põhjapoolekera suvi on u. 10 päeva pikem aga kuna lõunas on kiirgus
annaabi.ee 
