Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg
loode ja lääne pool aga kerkivad uute
saartena merepõhja osad. Kui maapinna
kerkimine jätkub, muutub Eestimaa rannajoon
tundmatuseni.
Kuna maapind kerkib, siis muudavad ka suured
järved oma kuju. vesi valgub enam järvede
lõunapoolsetesse otstesse ja ujutab üle
järveäärsed madalad alad. Sinna tekivad
ulatuslikud sood.
Tulles maastiku muudete juurest loomade ja
maapinnale kinnitunud taimede levikule on
Eestis algselt paiknenud põhjapõdrad ja
teised polaarloomad, just seetõttu, et
jääaja lõppedes tekkis Eestis kõigepealt
kõle tundramaastik. Taolise maastiku asemele
tekkis pikkamööda okasmets, kuhu paiknesid
põder, tarvas, piison, hirv, metssiga,
ulukhobune jne. Ligikaudu 7500 aasta eest
hakkas kliima kiiresti soojenema ja
järgnevaks kolmeks aastatuhandeks said
valdavaks laialehelised metsad. Sealtpeale
on kliima siin olnud üsna tänapäevane, kord
veidi soojem, kord külmem.
Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse
annaabi.ee 
