veinis. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Nad põhjustavad lõhna ja maitset. Flavonoidid on suhteliselt kuumutamiskindlad, nt ei kao mustsõstramoosi keetes mustsõstardele iseloomulik värv. Jaotus 6-ks: 1) Antotsüaniinid 2) Flavoonid 3) Flavonoolid 4) Flavonoonid 5) Leukoantotsüanidiinid 6) Flavanonoolid Flavonoidide rühmas leidub ka selliseid aineid nagu kvertsetiin, tsitruse bioflavonoidid, isoflavonoidid, polüfenoolid, kurkumiin, ginkgoheterosiidid ja silmariin. Milliseid aineid esineb selles aineterühmas ja milliseid värvusi need pigmentained taimedele annavad? Aine? Värv? Leidub? Antotsüaniinid - roosa,punane, peet, punane sibul, kirsid, lilla
estrid, alkoholid, aldehüüdid, tanniidid, flavonoidid jt. Looduslikud lõhnad on paljude, isegi sadade aroomiainete koosmõju tulemus. Kõige tuntumad, veini lõhnade ja maitsetega seonduvad aroomiained on eeterlikud õlid. Taimedes leiduvad eeterlikud õlid on reeglina oma olemuselt kerged ja haprad, lenduvad, orgaaniliste ühendite tuntava-lõhnalised segud mis sisaldavad muuhulgas aldehüüde, estreid, ketoone, fenoole jne. Mitmealuselised fenoolid ehk polüfenoolid on looduses iseloomulikud taimedele. Enamik taimseid polüfenoole esineb glükosiidide või estritena, karboksüülhapete estrid on taimeõlides eriti olulised; glükosiidide kujul on viinamarjas tanniin mõruda maitsega ning parkiva ja kootava toimega aine ning flavonoidid. Polüfenoolid on vajalikud taime elutegevuses ja ainevahetuses: reguleerivad kasvu, osalevad immuunsusbarjääri loomises ja mehhaanilste vigastuste korral kaitsekoe moodustamises
mõjul jõuab alkohol kiiremini verre ning sa jääd purju rutem, kui sa karta oskad. Petlik ja ettevaatust uinutav on ka alkohoolsete jookide meeldiv maitse. Et sa rohkem jooksid, varjavad alkoholitootjad alkoholi ebameeldivat maitset suhkru ja mitmete lisaainetega. Sampanja kasulikkus Tervem süda- ühe Inglismaa ülikooli uuring leidis, et sampanja ja teised vahuveinid võivad vähendada südamerabanduse ja insuldi riski, kuna joogis sisalduvad polüfenoolid aitavad vererõhku alandada. Pingul nahk- teine põhjus rõõmustamiseks: süsihappegaas sampanjas aitab nahka pinguldada ning polüfenoolid võitlevad punetusega. Salatikaste- kui pidustustest on jooki külmkappi alles jäänud, kasuta seda maitsva ja kerge vinegreti tegemiseks. Sampanjat võib kasutada apelsini- või teiste puuviljamahlade asemel lisab maitset ning pole lääge. Kergem kaal- figuurisõbraliku peojoogina vali vahuvein.
Fütoteraapia eksam 2013 +1. Kolm suurt rühma taimseid sekundaaraineid, kuhu kuulub enamik ravimtaimede toimeaineid? Alkaloidid, polüfenoolid, terpenoidid. +2. Põhilised teadmised (nimetada 3 valdkonda), mis on vaja FÜT sihipäraseks kasutamiseks? 1) Ravimtaimed, nende nimetused ladina keeles, tedmised droogide kasutamisviisidest (valmistamine). 2) Toimeained, mida ravimtaimed sisaldavad, nende keemiline ehitus. 3) Toimeainete farmakoloogiline toime ehk mõju organiismile, toimehhanism ehk kuidas toimivad. +3. Missugused taimsed ained on rögalahtistava toimega (3 tähsamat ainerühma)?
Roheline tee sisaldab palju rohkem parkhappeid ja kofeiini, kui must tee.Eelistatakse Jaapanis ja Hiinas ja Kesk- Aasias.Roheline tee stimuleerib seedimist,aitab allergia,ülekaalulise puhul,viib organismist välja mürke ja tugevdab veresoonkonda. Roheline tee sisaldab kohvist kuni 50% vähem kofeiini, kuid tema ergutav toime põhineb tees sisalduval kofeiinile sarnasele ainel teofülliinil, mida kasutatakse astma raviks. Samas on see ka tugev südame stimulaator. Rohelises tees sisalduvad polüfenoolid ja katehhiinid võitlevad organismis vabade radikaalidega ning väldivad DNA muutusi ning blokeerivad kasvajaid soodustavaid aineid. Katsed näitavad, et roheline tee aitab kopsu-, soole-, maksa-, naha-, käärsoolevähki. Tees sisalduvad tugevad fütokemikaalid kaitsevad ka suuõõnevähi eest. 6 Kristel Ausmees Tee
must tee. Eelistatakse Jaapanis ja Hiinas ja Kesk-Aasias. Roheline tee stimuleerib seedimist, aitab allergia, ülekaalulisuse puhul, viib organismist välja mürke ja tugevdab veresoonkonda. Roheline tee sisaldab kohvist kuni 50 % vähem kofeiini, kuid tema ergutav toime põhineb tees sisalduval kofeiinile sarnasele ainel teofülliinil, mida kasutatakse astma raviks. Samas on see ka tugev südame stimulaator. Rohelises tees sisalduvad polüfenoolid ja katehhiinid võitlevad organismis vabade radikaalidega ning väldivad DNA muutusi ning blokeerivad kasvajaid soodustavaid aineid. Katsed näitavad, et roheline tee aitab vältida kopsu-, soole-, maksa-, naha-, käärsoolevähki. Tees sisalduvad tugevad fütokemikaalid kaitsevad ka suuõõnevähi eest. Uuringud on näidanud ka rohelise tee mõju kolesteroolitaseme vähendamises, ning tees sisalduv looduslik fluoriid ja polüfenoolid aitavad
Näiteks vitamiin B1 on oluline närvisüsteemi ainevahetuse regulaatorina; B2 säilitab naha elastsuse, terved küüned ja juuksed; B12 on vajalik punavereliblede sünteesiks, B3 osaleb organismi ainevahetuses, pidurdades selle vananemist jne. · Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle joomisest. · Väike kogus õlut maandab ärritust ja mõjub lõõgastavalt. · Õlles olevad antioksüdantsete omadustega polüfenoolid ja flavonoidid pidurdavad vananemisprotsessi. · Õlu on rikas magneesiumi poolest, mis omakorda kaitseb ka sapi- ja neerukivide tekke eest. · Meestel, kes joovad õlut sagedamini kui naised, on organismis kolmandiku võrra rohkem räni ja esineb ka osteoporoosi harvemini kui naistel. Kasutatud materjal · www.barprof.ee · www.saku.ee · www.beercolors.com Aitäh!
(Kõrgtemperatuursete epoksüvaikude klaasistumistemperatuur on üle 175 °C). Epoksüvaigu kõvendid Kasutusel pikk loetelu aineid, millega epoksürühm reageerib ilma kõrvalaineid eraldamata. Jaotatakse: *Reagendid, mis liituvad epoksüvaiguga *Katalüsaatorid, mis kutsuvad esile epoksüvaigu ristsidumise katalüütiliselt Reagendid Aluselised: Primaarsed, sekundaarsed amiinid; polüamiidid, alifaatsed, amorfsed, tsükloalifaatsed, hetero-tsüklilised amiinid. Happelised: Polüfenoolid, tioolid, anhüdriidid. Katalüsaatorid Tertsiaarsed amiinid, boortrifloriidi kompleksid. OMADUS KÕVENDI Alifaatne Boortrifloriid- Aromaatne Anhüdriid amiin monoetüleenamiin amiin Kõvenemise 120 / 2 93/16+150/2 150 / 2 150 / 4 tempC/aeg [tundi] Tõmbetug., 43 59 80 83 MPa
puhul mõõdetakse neelduvuse asemel kiirgumist. Massispektromeetried kasutatakse samuti, mispuhul kapillaarist väljuvad ained juhitakse ioonisatsiooniallikasse, mis kasutab ESI-ionisatsiooni. SERS (Surface Enhanced Raman Spectroscopy). - - - Töövahendid: Hitachi spektrofluorimeeter F-7000 Kapillaarelektroforees LED-detektoriga Eri sorti kanepitaimede leotised Analüüdid ekstraktides: THC, CBD, klorofüll jm taimsed polüfenoolid THC standard – 10 ppm CBD standard – 10 ppm MilliQ vesi Etanool - - Töökäik: - Lülitada sisse arvuti, spektrofluorimeeter ja termostaat (tehti eelnevalt) - Käivitada proprgamm FL Solutions 2.1 for F-7000 arvutis (tehti eelnevalt) - Valida FL meetodis vastavad parameetrid (eelnevalt tehtud) - (General: Measurement: 3D Scan, Instrument: Data mode Fluoresence, Ex,Em 200-700 nm, Sampling intrerval 10 nm, Slit 5 nm, Scan speed 12
vähendamine) 1) Hapniku kõrvaldamisega 2) Säilitamisega madalatel temperatuuridel pimedas 3) Antioksüdantide lisamisega toidule Antioksüdatiivse aktiivsuse peamiseks rolliks on radikaalide eemaldamine. Toidus leiduvad antioksüdandid: 1) Looduslikud antioksüdandid a. Tokoferoolid b. Askorbiinhape c. Karotenoidid d. Flavanoonid ja flavoonid e. Kvertsetiin f. Polüfenoolid g. Vanilliin h. Reduktoonid 2) Sünteetilised antioksüdandid Ei tohi olla toksilised, peavad olema tugevalt aktiivsed madalatel kontsentratsioonidel, peavad kontsentreeruma õli või rasva pinnale a. Gallaadid b. BHT c. BHA Tugevalt lipofiilsed antioksüdandid on tokoferoolid, BHT, BHA ja dodetsüülgalaat.
kvaliteediga vilju. Enamik kasvatajaid annab neile hooaja vältel sama palju vett kui on vaja tsitrustele. Enamik kasvatajaid on arvamusel, et küllaldane pinnase niiskus hilissuvel ja varasügisel on vajalik hoidmaks ära liigset viljade lõhkemist. Sisaldus :Keskmise suurusega granaatõun sisaldab ¾ tassi seemneid või ½ tassi mahla. Väga vitamiinirikas . Maitse : Maitse on mahlakas ja magus või magus-hapu . Kustutab suurepäraselt janu. Granaatõuna mahla polüfenoolid mõjuvad efektiivselt järgmiste hädade puhul: - rakkude vananemine - kroonilised põletikulised protsessid - vähkkasvajad, eriti eesnäärme vähk - ateroskleroos ja südame-veresoonkonna haigused 6 Kiivi : (Pilt 1.7 , Pilt 1.8 ) ladina keelne nimetus : Actinidia chinensis Välimus : Piklikümar roheka viljalihaga lõunamaine puuvili .
komposiitmaterjalide maatriks-vaiguna jne. Kõvendid: Jaotatakse reagendid, mis liituvad epoksüvaiguga ja katalüsatori, mis kutsuvad esile epoksüvaigu ristsidumise katalüütiliselt. Reagendid: (arvestatakse moolisuhet) · Aluselised: primaarsed, sekundarsed amiinid; polüamiidid; alifaatsed, aromaatsed, tsükloalifaatsed, hetero- tsüklilised amiinid. · Happelised: polüfenoolid, tioolid, anhüdriidid Katalüsaatorid: · Tertsiarsed amiinid, BF3, kompleksid. 4. Multifunktsionaalsed epoksüvaigud: · Epoksüdeeritud novolakid- baseeruvad epikloorhüdriidil ja pf vaigul. Eelis: parandatud termiline ja keemiline vastupidavus, võrreldes klassikalise epoksüvaiguga. T g kõrgem. Keemilise püsivuse tõttu kasutatakse seda materjali konservi-purkide sisepinna lakina. (klassikaline MV).
· maks · subproduktid · munarebu · kaeratangud · mais · nisu · köögiviljad · puuviljad Keskmiselt imendub segatoidus olevast rauast 515%. Raua imendumine oleneb sellest, millises vormis raud esineb (heemne ja mitteheemne raud), aga ka toidu koostisest. Loomses toidus on heemne raud, mis on organismil kergemini omastatav kui taimedes leiduv mitteheemne raud. Raua omastamist parandab vitamiin C, raua imendumist halvendavad füthape, polüfenoolid ja kaltsium. Raua kõrgeim lubatud päevane annus on 20 mg. Tsink (Zn) on paljude ensüümide koostises, osaledes valgu sünteesis ja hormoonide (näiteks insuliini) ning vitamiinide ainevahetuses. Tsink võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. Loomsetest toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsest toidust. Tsingi omastamist vähendab füthape, omastamist parandavad loomsed valgud, vitamiin A ja vask
(loetle vähemalt 3 meetodit)? Vältima toite, mille vastu ollakse allergiline Süüa tervislikku toitu .... Funktsionaaltoidud: 1. Milliseid füsioloogilisi funktsioone saab toiduga toetada (too 3 näidet)? 2. Kui palju maksapasteeti peab sööma, et katta päevane vitamiin B6 vajadus (vt. seminariülesanne vitamiinid...)? 3. Millist füsioloogilist funktsiooni toetab tomati söömine? 4. Too näiteid toitudest, mis toetavad südame tervist. Polüfenoolid - marjad, teetaimed Südamejuust Oomega-3 rasvhapped - linaseemned, kala Beeta-glükaan - kaeras Steroolid ja stannoolid - leidub teraviljades 5. Too näiteid toitudest, mis toetavad ajutegevust. B-vitamiin - maks, pähklid Antotsüaanid - sinised marjad, erinevad teetaimed, kakao Magneesium - seemned, rohelised köögiviljad, ürdid Biotiin e H-vitamiin - oad, piim, maks Kehakaalu langetamine ja sportlase toitumine: 1
Ei anna energiat. Ilma nendeta tekivad defitsiidi tunnused, Ei enneta defitsiidist tulenevaid haigusi, kuid nad aitavad toetada tervist läbi kroonilistesse haigused, halvimal juhul surm. haigustesse (südamehaigused, vähk) haigestumise riski vähendamise. Leiduvad kõikides toidugruppides. Leiduvad peamiselt puu- ja köögiviljades. Tabel 2. Fütotoitainete jaotus ja tähtsamad esindajad Terpenoidid Fütosteroolid Polüfenoolid Tioolid Teised fütotoitained ORGAANILISED või KAROTENOIDID FÜTOSTEROOLID FLAVONOIDID KIUDAINED ALLÜÜLSULFIIDID
3.2. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid (mõnded terpeeni ühikud kokku). Karotinoidid (pigmendid, asuvad plastiidis) 5.3.3. Kautsuk ehk polüterpenoidid Kaitseaine, eelkõige taimede piimmahlas. Piimmahla võililles, kummi viigipuu (kummipuu), piimalillelised. 6. Nukleiinhapped 7. Alkaloidid 8. Fenoolsed ühendid. 8.1. Aromaatsed ühendid (monofenoolid) Lõhnavad sageli. Vaniliin, kohvhapped kohvi lõhn. Kumariin Kipuvad olema kõik mürgised ja kanserogeensed. 8.2. Oligofenoolid 8.3. Polüfenoolid 9. Orgaanilised happed 10. Aldehüüdid, alkoholid, estrid, sinepiõlid Vakuoolid - õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Vakuoolidesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu, mis võimaldab säilitada rohtsetel, puitumata taimeosadel oma kuju. 3. Taime koed. Kudede liigitused. Algkoed, kattekoed, juhtkoed, tugikoed, põhikoed: nende tüübid, paiknemine, ülesanded.
nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Sekundaarstruktuur biheeliks ja kaksikspiral. Tertsiaaldtruktuur -DNA+ valgud = nukleoproteiin. RNA: mRNA informatsiooni RNA, tRNA transport RNA, rRNA ribosoomi RNA. Alkaloidid N sisaldav, vees lahustumatu, vees hapetega sooli moodustav ühend. Mürkained selgroogsete vastu. Nikotiin, morfiin, niniin. Fenoolsed ühendid Fenooli tuumaga ühendid, aromaatsed (vanilliin, kohvhapped), Oligofenoolid ja ka Polüfenoolid. 2. Taimeraku ehitus organellid ja funktsioonid. Taimerakk Ümbritsetud rakukestaga, mis koosneb tselluloosist (+ hemitselluloos + pektiinained). Rakumembraan - paikneb rakukesta all ja reguleerib aine liikumist rakku sisse ja rakust välja, koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Plasmodesmid ühendavad rakke omavahel, on ülipeened tsütoplasmaniidid nii on tsütoplasmad omavahel ühenduses. Rakutuum säilitab pärilikku infot ja kontrollib raku elutegevust
RNA – ribonukleiinhape. Esmane struktuur AUGGCACCGU. mRNA (info), tRNA, rRNA (ribosoomi). Alkanoidid – lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised aluselised ühendid, mürkained selgroogsete vastu. Nikotiin, atropeen, solaniin, niniin, stühiin, morfiin, papaveriin. Fenoolsed ühendid – fenooli tuumaga ühendid, sekundaarse ainevahetuse tulemusena. a) Aromaatsed ühendid (monofenoolid): vanilliin, kohvhapped, kumariin b) Oligofenoolid: flavanoidid, antotsüaanid c) Polüfenoolid: ligniin, parkained TAIMERAKU EHITUS – ORGANELLID Plastiidid, suur tsentraalvakuool ning rakukest on ainuomased tunnused taimerakule. *Rakukest: koosneb põhiliselt tselluloosist, rakkude vananemisel kest korgistub või puitub. Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes
12 imendumisele halvasti. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · lastel vähenenud tähelepanuvõime, häired intellektuaalses arengus, · täiskasvanutel väheneb füüsilise töö tegemise võimet, · väsimus, naha kahvatus, aneemia, kõhukinnisus. Raua imendumist soodustab vitamiin C, takistavad täistera- ja kaunviljades leiduv fütiinhape, tees, kohvis ja punases veinis leiduvad polüfenoolid ning piimasaadustes sisalduv kaltsium. Liigtarbimine Pikaajaline raua ületarbimine võib olla toksiline maksale, pankreasele, südamele, rakutuumadele, tõsta riski infektsioonidele. Pikaajaline raua liigtarbimine võib põhjustada seedehäireid. Praegu on teoksil uuringud kinnitamaks hüpoteesi, et raua liigtarbimisel on seos mõnede krooniliste haigustega (vähkkasvajad, südamehaigused) tänu oksüdatiivsetele mehhanismidele. Allikad
(eksogeensed). Endogeensed tekivad normaalse aeroobse hingamise, ainevahetuse ning põletike tulemusena, nad on organismile vajalikud. Kahjulike eksogeensete radikaalide allikaiks on keskkonna saastus, päikesekiirgus, röntgenikiired, suitsetamine. · Oksüdatiivsele stressile vastutöötavaiks antioksüdantideks on nii väheaktiivseid radikaale moodustavad madalmolekulaarsed ained (vitamiinid, mineraalid, polüfenoolid) kui ka radikaalsete ahelreaktsioonide teket takistavad ensüümid nagu superoksiidi dismutaas (SOD), katalaas (CAT) ja glutatiooni peroksüdaas (GPx). · Need endogeensed süsteemid pole aga kahjuks täiuslikud, organismi vananedes see ebatäiuslikkus pidevalt suureneb, mille tõttu ka mitmesuguste oksüdatiivse stressiga seotud haiguste tekke tõenäosus kasvab. Just eakamad inimesed peaksid saama rohkem antioksüdante põhiliselt taimse päritoluga toiduga
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda
annaabi.ee 
