On olemas üldine kokkulepe, mille kohaselt on hasartmängudel vähemalt viis komponenti: 1. Hõlmab kahte või enamat osalist ( millest üks võib olla organisatsioon). 2. Sündmused põhinevad kindlusetusel. 3. Väärtusega esemed jaotatakse uuesti välja vastavalt nende kindlusetute sündmuste tulemusele. 4. Väärtusega esemed ei piirne rahaga. 5. Osalemine on vabatahtlik. Õnnemäng- raha vahetamine mängu tulemuste vastu. Siia kuuluvad kaardimängud, mänguaautomaadid, pokkeriautomaadid, müntidega toimivad mänguautomaadid, mündiviskamismängud ning kasiinomängud. Kihlvedu- rahalise panuse tegemine tulevase sündmuse tulemusele. Hobuste võidujooks, spordisündmused, valimised. Loterii- raha väljajagamine loosi või numbri alusel. Kraabitavad kiirloteriid, heategevusloterii, bingo, tavapärane loterii. Hangeldamine- õnnemäng äritegevuses, kindlustuses, aktsiaturgudel. Hasartmängumaksust toetatakse haridust, kultuuri, sporti, sotsiaalvaldkondi. Selle toel
1.1 Õnnemängud Esimeseks liigiks on õnnemängud, mis on väga populaarsed. ,,Õnnemäng on raha vahetamine mängu tulemuste vastu" (Blaszczynski 2007: 27). Õnnemänge võib ka defineerida kui "mänge, mille tulemus sõltub juhusest ja neid mänge mängitakse mehaanilise või elektroonilised vahendi läbi või mängu läbiviija vahendusel" (Riigi teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/13060644 22.02.2012) "Sellesse kategooriasse kuuluvad kaardimängud, mänguautomaadid, videoliidesega pokkeriautomaadid, müntidega toimivad mänguautomaadid ehk "ühekäelised bandiidid", kulli ja kirja põhimõttel toimivad mündiviskamismängud ning kasiinomängud, nagu näiteks bakaraa ja rulett" (Blaszczynski 2007:27) 1.2 Loterii "Loterii on raha väljajagamine loosi või numbri alusel..."(Blaszczynski 2007:28). Hasartmänguseaduses on kirjas, et loteriid on "mängud, mille tulemus sõltub juhusest, kusjuures
annaabi.ee 
