alustamiseks. · Huppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi aratoukeks. · Lopupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu laheb. · Pidurdusfaasis peatub sportlane aratoukeasendisse, et mitte segmendist voi heiteringist valja kukkuda. KUULI HOIE · TEHNILISED KARAKTERISTIKAD · Kuul asub sormedel. · Sormed veidi laiali ja paralleelsed. · Kuul on ees kaelal. Poial toetub rangluule. · Kuunarnukk on ulal-korval (kere suhtes 45o nurga all). PÖIA ASETUS · Parem jalg libiseb kannal ja pannakse poia esiosale. · Parem jalg asetatakse ringi keskele. · Jalad asetakse maha peaaegu uheaegselt, kuid parem edestab vasakut. · Vasak jalg pannakse maha poia esiosa siseservale. KU U L I T Õ U G E . P Ö Ö R D E G A T E H N IKA FAASIDE KIRJELDUS
1 0 1 Maatriks B: 2 8 0 5 3 1 7 4 6 A + B: 7 10 4 5 4 6 8 4 7 A * B: 48 62 26 40 23 31 9 12 6 B minReaMax on: 5 B maxReaMin on: 4 B minVeeruMax on: 6 B maxVeeruMin on: 3 A alumine sadulpunkt on: 1 A ylemine sadulpunkt on: 2 Tegelikult oleks parem läheneda objektorienteeritud stiilis. /** T2isarvude maatriks. * @author Jaanus Poial */ public class Maatriks { /** Peameetod muude testimiseks. */ public static void main (String[] a) { Maatriks m1 = new Maatriks (new int [][] { {4, 9, 2}, {0, 7, 4} } ); Maatriks m2 = new Maatriks (3, 4); m2.set (0, 0, 1); m2.set (1, 1, 1); m2.set (2, 2, 1); Maatriks m3 = null; System.out.println (m1); System.out.println (m2); System.out.println (m1.korda (m2)); try { m3 = (Maatriks)m1.clone();
Magnetinduktsioon naitab joudu, mis mojub uhikulise vooluga ja uhikulise pikkusega juhtmeloigule selle juhtmega ristuvas magnetvaljas. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus. Uhikuks on tesla(T) Vooluga juhtmele mojuv magnetjoud on alati risti nii voolu suunaga kui ka magnetvalja suunaga. Jou suund maaratakse vasaku kae reegliga: kui panna vasak kasi nii, etmagnetvalja joujooned on suunatud peopessa ning sormed naitavad voolu suunda, siis naitab valja sirutatud poial juhtmele mojuva jou suunda. Magnetvali tood ei tee. Magnetvalja abil ei saa muuta laetud osakese energiat, saab muuta vaid osakese liikumissuunda. Elektromagnetiline induktsioon ? Muutuv elektrivali tekitab muutuva magnetvalja. ? Muutuv magnetvali tekitab muutuva elektrivalja. Elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Magnetvoog iseloomustab pinda labivat magnetvalja
annaabi.ee 
