Ebasobivad kasvutingimused põuase suve või külma talve elavad need taimed üle risoomina. Risoom meenutab väliselt juurt, kuid selle tipus puudub kasvukuhik ning tal on eristatavad pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed (või lehtede armid). Pungadest võivad areneda uued maapealsed võsud. Risoomist saavad alguse lisajuured. Oma kujult on ta pikk ja peenike või lühike ja jäme. Risoomi esineb näiteks sinilillel, nurmenukul, teelehel, kollasel võsumõõgal, põldtimutil, pohlal, maikellukestel ja paljudel kõrrelistel. Sibul on maa-alune lühivõsu. Selle varreosale sibulakannale kinnituvad lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed (sibulasoomused). Välimised lehed on enamasti kuivad ja kilejad need täidavad kaitseülesannet. Seesmised sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest
Marjad valmivad augustis-septembris. Ravimina kasutatakse lehti ja marju. Lehti kogutakse tavaliselt varakevadel kohe pärast lume minekut (kuni õitsemiseni), kuna sama aasta lehed lähevad kuivatades mustaks. Teist korda võib lehti koguda pärast marjade korjamist. Lehti kogutakse käsitsi, rebides need varre küljest alt-üles käeliigutusega. Mustaks ja pruuniks tõmbunud lehti ei korjata. Kuivatatakse hea tuuletõmbega pööningul või varjualuses, kuhu ei paista päike. Pohlal on kuseeritust ergutav, kootav, põletiku- ja roiskumisvastane, sedatiivne ja antiseptiline toime. Värsked ja kuivatatud marjad aitavad hästi kõhulahtisuse korral. Neid tarvitatakse ka reumatismist, nakkushaigustest ja mittespetsiifilise päritoluga artriidi raviks haiguse algstaadiumis. Lehepreparaate võetakse sisse laste öise kusepidamatuse, püeliidi, tsüstiidi, kusepõiekivide, põiepõletiku, alahappesusega gastriidi, reumaatilise artriidi,
Eestis ei taha hästi kasvada) 43. SUGUKOND KANARBIKULISED (laias käsitluses = selts kanarbikulaadsed) * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi kanarbikulaadsed. * Liike umbes 2500 liiki. * Valdavas enamikus mägedes kujunenud puhmastaimed, mis jääaja järel on laialdaselt asustanud arktilised tundrad, nõmmed ja rabad ning osaliselt asustunud okasmetsade alla. Sgk on mitmeid silmatorkavate õite või maitsvate marjadega liike. · Mustikas, sinikas, pohlal, jõhvikas. · Harilik kanarbik on nõmmetaim, mis kummalisel kombel nii liival kui ka rabas kasvada suudab. Vili kupar. *Paljud kanarbikulised sisaldavad mürkaineid.
ja ükikust tipmisest lehekesest. (joonis II, 10). Paisklevi on seemnete väljapaiskamine kudede kokkutõmbejõudude mõjul kuivamisel. Paisklevi maksimaalne kaugus on ligi 2 meetrit. Parkained on aromaatsed ühendid, mille koostises esineb sageli gallushapet, katehhiine jt. Parkained kogunevad vakuoolidesse puude niineosas (nt. tammel, paakspuul jt.), viljades (toomingal, pohlal), harvem lehtedesse (teepõõsal). Need taimeosad on kootava maitsega. Parkained nagu vaigudki, aitavad taimedel tõrjuda mikroorganisme. Pektiinained keemiliselt väga lähedane süsivesikutele, kuid aine molekulis esineva karboksüülrühma tõttu võib moodustada soolasid nt. kaltsiumpektaati. Pektiinile on omane imada endasse vett ja selle mõjul limastuda. Pektiinaineid on palju nt. mustades sõstardes. Podagra luuvalu, krooniline ainevahetushaigus
annaabi.ee 
