Eesti põhjavee mahuks on hinnatud 2000 km3. Joogivett tehakse Eestis pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi). Mujal saadakse seda põhjaveest. Protsentuaalne jagunemine on 15% ja 85%. Kuna põhjavesi on väga aeglaselt taastuv loodusvara, siis on oluline, et õpiksime seda vastustustundlikult tarbima, et ka tulevased põlvkonnad saaksid sellest osa. Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjavesi https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pohjavesi https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pohjavesi http://www.hkhk.edu.ee/vesi/eesti_joogivesi.html https://www.err.ee/519611/eesti-pohjavesi-voib-olla-marksa-vanem-kui-seni-arvatud
6) Nafta ja gaasi töötlemise paigutust mõjutavad tegurid: - põllumajandus - toidutootmine - 7)Kildagaas ja oliliivade kasutamine: Õliliivad: (Kanada) Kaevandatakse ja see mõjub nii inimestele kui loomadele ohtlikult, tekib vääraerngud, vähk jms; tapab linde ja reosta ohtlikult veekogusid ja põhjavett Kildgaas: (USA) Seda saab toota just nii palju, kui vaja, võrreldes maagaasiga Kildgaaside puurimine on veemahukas, Pohjavesi voib reostuda 8) Nafta ja maagaasi transport: Nafta: (Naftatankerid) + mahutab palju, +vähe tööjõudu - aeglane, -suur reostus, -kallid sadamad, -piiratud ligipääs, -üks ots on alati tühi sõit Maagaas:(torutransport) + odav, +koguaeg saab saata - raske ehitada(mäestik, ookeanipõhi) - kallid hooldustasud - terrorismi sihtmärk
magnetopaus- piir magnetosfääri ja ümbriteva plasma vahel paikesetuul-laetud osakeste voog, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist. See plasma koosneb peamiselt elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest (elektronide ja prootonite vool kosmosesse) Maa hüdrosfaari osad ning nende osakaal- holmab ookeanide, merede, järvede, jogede, mulla,pohja, atmosfääri ja liustikevee. Maailmameri 97,2%; mandrijää ja jääliustikud 2,15%; pohjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%); mageveejärved 0,009%; soolajärved ja sisemered 0,008%; mullavesi 0,005%; atmosfäär 0,001%; joed 0,0001% Maailmamere vee keemiline koostis ning soolsusemuutused, tuua naiteid- NaCl 23,0 MgCl2 5,0 Na2SO4 4,0 CaCl2 1,0 KCl 0,7........ Kokku 34,5 grammi kilogrammi kohta Maailmamere temperatuuri ja hapnikusisalduse vertikaalne profiil- maailmamere ülemises kihis temperatuur korge ja hapnikusisaldus samuti,
et juua. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/AIDS 2. http://et.wikipedia.org/wiki/UNICEF 3.http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/keskkonnakaitse_eke3710/eke3710_kristjan_rats_- _referaat.html 3. PANDIVERE RIIKLIK VEEKAITSEALA 4. http://www.lote.ut.ee/geo/ 5. http://164518.edicypages.com 6. Ene 7 7. www.google.ee 8. www.miksike.ee 9. http://erikpuura.wordpress.com/category/pohjavesi/ 10. HTTP://WWW.E-OPE.EE/_DOWNLOAD/EUNI_REPOSITORY/FILE/1137/ AINERINGED.ZIP/VEERINGE.HTML 11. http://www.city24.ee/client/city24client?pageId=23&objId=InfoNavigationObject&state Id=InfoPage&eventId=infoNavigationEvent&itemId=153526 11 Lisad Põhjavee käik maa all (karstialad) Põhjavee tekke (10) 12
annaabi.ee 
