func=showcat&catid=10 http://samsaara.info/forum http://gfbn.com/pages/gdansk-videos http://www.gfbn.com/pages/innovators-who-is http://infutik.mtk.ut.ee/www/kodu/RePEc/mtk/febpdf/febook22-01.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4tkusuutlik_areng http://en.wikipedia.org/wiki/Sustainability http://ideas.repec.org/b/mtk/febook/22.html http://www.stat.ee/naidikulaud http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=14840&term=j%E4tkusuutlik%20areng http://www.norden.ee/et/ettevotmised/pohjala-foorum/pf-2006/61-jaetkusuutlik-areng-pohja- ja-baltimaades.html http://www.balticyachting.com/index.php? option=com_content&task=view&id=88&Itemid=75&lang=et http://www.google.ee/search?q=sustainability&ie=utf-8&oe=utf- 8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a http://www.seit.ee/failid/557.pdf http://europa.eu/pol/dev/index_et.htm http://rohekasarno.blogspot.com/ http://www.slideshare.net/gueste62ffd/14-jtkusuutlik-areng-presentation http://www.eco-net
kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja samaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tunntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala- Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela- eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud samanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". 1. Väinämöinen kui samaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3
Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja šamaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala - Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela - eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud šamanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. 1. Väinämöinen kui šamaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3
Eva Abram Eesti Vabadussõja vabatahtlik Salme Kesler, kooliõpetajanna, kes aitas Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväge Amalie Laar, Eesti ja soome sõjaväelaste abistaja Eesti Vabadussõjas Anna Vares, ka Peeter Ronk, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler Salme Bergmann, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler Aino (ka Aimo) Mälkönen, Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kavaler. Kyllikki Pohjala, Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kavaler. Valborg Hjort, Taani vabatahtlik, halastajaõde Eesti vabadussõjas. Mitu ohvitseri me kaotasime Vabadussõjas? 24. veebruaril 1926 avati Tallinnas Ohvitseride Keskkasiino seinal pidulikult mälestustahvlid, mis pretendeerisid kõigi langenud ja surnud ohvitseride nimistule. Neil tahvlitel oli kokku 174 nime. 1988.aasta novembris leiti väike osa neist tahvlitest üles.
talus. Ta isa oli arst, kes oli esimene suurem soome rahvaluule koguja. Kui ta koolis hakkas käima, ei olnud rajatud veel ühtegi soomekeelset kooli (ainult mingi ringikäiv kool, mis pigem kontrollis soomlaste lugemisoskust). Tänu sellele on kogu tema looming rootsikeelest tõlgitud. Ta õppis ka Helsinki ülikoolis, elas ka Runeberi juures. Seal luges oma esimesed luuletused ette. Runeberg oli veidi tema mentor. Sel ajal olid juba olemas ka soome korporatsioonid- astus Pohjala osakuntasse. Tema luuletused hakkasid ilmuma ajalehtedes. 1840 lõpetas ta ülikooli magistrina filosoofias. Sel ajal ilmus 7 soomekeelset ajalehte, mis olid paarilehelised ja väikseformaadilised (A5). Ta hakkas Helsingfors Tidningu jaoks kohalikke uudiseid kirjutama ja seda toimetama. See ilmus 2x nädalas. Tema võttis kasutusele reprotaazi ja järjejutud- ise kirjutas õudusjutte. Kuulsaim õudusjutt ,,Igavene üliõpilane. Kokkuvõttes oli Topelius eelkõige kirjanik
müüti, teekond on vaevaline. Sandid toovad õnne – mardid viljaõnne ja kadrid karjaõnne. Sante kardeti. Hingede päralt jäeti oma voodid, st. Ise voodites ei magatud sel päeval. Kaeti laud. Tuld ei kasutatud, st valgust ei pandud põlema. Mardi ja Kadri nimed Martin Luther ja tema naine Katariina. Sant on tulnud pühakust. Läänemere-soome. Surnute asupaik kusagil kaugel (varasem arusaam) - põhja- või läänesuunas. Näiteks soome-karjala: Tuonela, Pohjala, Hiitola. Hinged lahkuvad jõevooluga. - kõrgel taevas. Näiteks eesti kadri-ja mardilaulud. Surnute ja kindude seos; šamanistlikud arusaamad hingerännust. Surnute asupaik on seotud hauaga (hilisem arusaam) - maa all. Näiteks soome-karjala:Manalainen maan-alainen (Manala – maan alla). Sanditamistava on kõigil läänemeresoome rahvastel aga aeg millal sanditamas käiakse on erinev.
annaabi.ee 
