Molekulaarbioloogia
Rekombinant-antigeen-vaktsiinide loomine pohineb patogeenide antigeenseid omadusi
maaravate geenide siirdamises bakterite voi parmseente genoomi voi ka imetajate
rakkudesse
koekultuurides. Selle tulemusena produtseeritakse suurel hulgal patogeenide antigeene, mis
seejarel isoleeritakse, puhastatakse ja kasutatakse kui puhast antigeeni. Esimene
rekombinantvaksiin,
mis ka praktikas osutus efektiivseks oli suu-ja sorataudi viiruse vastane vaktsiin, mis
pohines peamise antigeeni-VP-1 tootmisel E. coli's. Esimene inimesel kasutatud samalaadne
vaktsiin oli hepatiit-B viiruse vastane vaktsiin. Antud juhul kasutati transgeense organismina
parmseent. Moningast edu on saavutatud ka transgeensete taimede loomisel, kus patogeeni
antigeene tootvaid geene siiratakse taimedesse. See voimaldaks rohttaimede abil
vaktsineerida
suu kaudu nii metsloomi kui suurtel karjamaadel.
Rekombinant-vektor-vaktsiinide e DNA-vaktsiinide puhul manustatakse
peremeesorganismi
annaabi.ee 
