Kui sa kaid minuga ja teed, mida sulle utlen, ei pea sa muret tundma." "Ja mis on see,mida sa tahad, et ma teeksin?" "Oh, teekonnal tuleb ette nii mondagi. Aga kuj sa minci hasti kuulad, ei juhtu sulle mingit onnetust. KulI on mul moned tujud, millega sa pead arvestáma." "Tujud?" "Jah. Naiteks tuleb sul monikord minci koormana seljas kanda. Voj tuleb mul tahtmine sind nagu saaklooma taga ajada - siis pead sa minu eest pogenema. Vahel istun ma su sudamel. Vahel on mu samm kiire, siis jalle aeglane, sellega pead sa arvestama. Ja viimaks - sa pead leppima sellega,et ma ei lase sind hetkekski silmist. Hommikuti me arkame vara ja ohtul heidame hilja magama. Meie puhkehetked on liihikesed - sa ju moistad, et seda on vaja, kuj me tahame ruttu parale jouda." Vaevumargatav naeruviirg jooksis ule lambakarjuse nao. Jarsku oli ta taibanud, kellega on tal tegu. Seeoli Aeg, inimeste isand, seesama,kes pani
61. Kisklus- liikidevaheline suhtevorm, kus üks loom sööb teist looma. Kisklus lõppeb ühe poole surmaga, ehk siis üks pool saab kasu, teine kahju. Kiskja on enamasti saakloomast suurem ja tapab oma saagi. Kiskja ja saaklooma vahel toimub sarnane koevolutsiooniline voidurelvastumine kui peremehe ja parasiidi vahel. Saakloom kohastub kiskjaid valtima (varjatud eluviis), nendele vastu hakkama (okkad, sarved, murgiastlad, kollektiivne eluviis) voi nende eest pogenema (pikad jalad, tiivad ja uimed). Kiskja kohastub aga saakloomi edukalt puudma arendades paremaid jahimeetodeid (varitsused, loksud, grupijaht), paremaid relvi (hambad, murgiastlad ja -hambad, puunisvorgud) voi kiiremaid liikumisviise (pikad jalad, tiivad ja uimed). Siin omab elu ja lounasoogi printsiip marksa selgemat tahendust. Nimelt on saakloom oma voidurelvastumises sammuvorra kiskjast eespool, sest allajaamine tahendab talle elukaotust