Tooksin sulle maailmast kõike kõik, mis pole segadik Sõprus mulle tähtis on ent sina üle kõigist Ütle vaid, mis vaja on Toon tähe sulle taevast? Ma tean, ma kõlan naeruloomselt kuid ometi, su huulil naer on see, mis mulle õnne toond on kõiki luiskamisi väärt Rõõmutu naer Vihmapiisad kui pisarad Langevad nutusest taevast Inglite sära ei tunne nad Tehtud nad on nende vaevast Rõõmuta naeratus vahel Rohkem teeb haiget kui sõda Ei taha sa seda või tahad Kuid ometi poetad sa sõna Teeb valu kui ütled "ei hooli" Kuid armastus tundeita hullem On parem mul käia vaid koolis Ja näha vaid und sinu huulist XXX
poeem "Roos ja Rist"(19121913) Tema loodud poeemideks on veel esimese Maailmasõja ajal loodud "Ööbikuaed"(1915) ning tosin aastat poeedi töölaual seisnud kuid lõpetamata "Kättemaks"(19101921) Kust imeaeda läheb uks Kust imeaeda läheb uks, On liiga madal täna müür, käes tõrvik, valvan teel, täis ahvatlust on tund. ja kõrgel müüril lõputuks Üksteise järel poetad nüüd sa põimid õitekeed. sealt õisi nagu lund. Täht kastepiisas, langeb õis, Neid langeb veel ja veel ja veel, peos hoian habrast vart. on tähesajus maa. Kes selle ilu kaitsta võin Neid kokku, võlukütkes meel, ma, vaikiv tähetark? ma lugeda ei saa . Aleksandr Bloki luuleraamat "Ööbikuaed" http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Blok http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Blok
annaabi.ee 
