Elulugu Betti Alverist
Tõusis 1930. aastail
filosoofilise kallakuga mõtteselge ja vormikindla lüürikaga üheks kaasaja
hoomatavaimaks luuletajaks (kogu "Tolm ja tuli" 1936). 1960. a-il saavutas Alveri
mõtterikas sisendusjõuline ning kõrge vormi- ja keelekultuuriga luule eesti lüürikas
silmapaistva koha. Kesksena läbib tema luulet inimelu põhiväärtuste poetiseerimine ning
trotslik-uhke vastuhakk kõigele tühisele ja madalale. Alver on avaldanud ka
poeemikogumiku "Mõrane peegel" (1962), lüürikavalimikud "Tähetund" (1966),
"Eluhelbed" (1971) ja "Tuju" (1976) ning koondkogu "Lendav linn" (1979, ENSV riiklik
preemia 1980). Tulemusrikkalt on ta tõlkinud Pushkini luulet, suursaavutus on "Jevgeni
Onegini" tõlge (1964).
annaabi.ee 
